Postimees Juunior küsib, Tõnis Korts vastab: kuidas metsloomad end lumetormi eest kaitsevad?

Postimees Juunior küsib, Tõnis Korts vastab: kuidas metsloomad end lumetormi eest kaitsevad?

1753
Foto: erakogu

Postimehe noortele mõeldud erilehe Postimees Juunior lugejatel on võimalus spetsialistidelt küsida loomateemalisi küsimusi. Seekord vastab küsimusele EJSi tegevjuht Tõnis Korts.

Metsloomad on kohanenud igasuguste tingimustega, ka lumetormidega. Nad tunnetavad ilmamuutusi ette ja saavad nendeks aegsasti valmistuda, olgu selleks siis piisav toitumine või varjupaiga leidmine.

Metskits otsib tormiks magamiskoha selliselt, et ta suudaks maapinnani lume eemaldada ja magada maa peal. Jääl või lumel magades võib ta haigestuda. Ta vaatab ka, et paik oleks turvaline – sellised on kraavikaldad ja põlluservad, kus saab võimalikku ohtu piisava varuga ette näha.

Metssead magavad talvel rasketes tingimustes tihedasti koos. Olen kohanud magavaid karju, kes meenutavad eemalt musta mullahunnikut lumel. Uruloomad, nagu rebane, peidavad end tormi eest urgu. Kährikkoerad ja mägrad teevad tavaliselt talvel uinakut urus, kivihunnikusse kaevatud pesas, puujuurte või tuulemurru all. Koprad elavad rasked tingimused üle pesas või kuhilas. Karu teeb oma pesas taliuinakut ega tea lumetormist midagi.

Elujõuline metsloom peab vastu nii külmale kui ka tormile. Nõrgem loom ei pruugi raskeid tingimusi üle elada ja tal on oht sattuda kiskja saagiks. Aga nii looduses kord on.