3. detsembri seisuga on põdrajaht kestnud kaks kuud ja jäänud on veel kaks nädalavahetust jahihooaja lõpuni.
Jahise andmetel on 303 jahipiirkonnas kütitud 2747 põtra (2023. a 2655 põtra). Kui lisada siia Jahisega liitumata 26 jahipiirkonda arvestusliku keskmise küttimisega 90%, siis peaks olema kuu lõpu seisuga kütitud 3000 põtra (2023. a 3100 isendit), mis on 81,4% sellest, mis oli kokku lepitud jahindusnõukogudes – 3685 isendit.
Kõige paremini on küttimine läinud Tartumaal, kus mahu täitmisprotsent on 93% (2023. a 92,17%), seejärel tuleb Põlvamaa 91%-ga ja Võrumaa 90%-ga. Hiiumaal on küttimismahu täitmine 89% ja ka Viljandimaal 89%. Teiste küttimismaht jääb veidi alla, näiteks Lääne-Virumaal on mahust täidetud 87%, Jõgevamaal 85%, Saaremaal 84%, Ida-Virumaal 84%, Läänemaal 84%, Pärnu- ja Raplamaal 81%. Ülejäänud maakondadel on täitmise protsent alla 80 – Harjumaal 77% ja Järvamaal 76%.
Ka eelmisel aastal oli kehvem olukord küttimistulemustega Jahise andmetel Harjumaal (37,84%), Valgamaal (51,9%) ja Järvamaal (61,82%) ning ka sellel aastal on nad teistest veidi madalama tulemusega.
Kui vaadata küttimise struktuuri, siis pulle on kütitud 41,9% (2023. a 40,3%), lehmi 32,85% (2023. a 32,9%) ja vasikaid 25,25% (2023. a 26,8%). Seega võiks väita, et see struktuur veel näitab tegeliku olukorda Eesti metsades. Siit edasi on need protsendid ainult statistiline number ega kajasta tegeliku olukorda.
EJS tahaks väga loota, et neis maakondades on kokku lepitud soovituslik küttimismaht ja lubatud vasikad küttimata jätta või on lubatud kõikumine (2/3 maakondi), et need ei korrigeeriks küttimise statistikat, vaid kajastavad küttimist nii nagu tegelikult on.
Tõenäoliselt tuleb järgmise hooaja põtrade küttimismaht juba alla 3000 isendi.
Edukat jahihooaja lõppu!
Priit Vahtramäe
EJS-i juhatuse liige
