Pliimoona järk-järguline keelustamine märgaladel: miks see Euroopa Komisjoni ettepanek ei tööta?

Pliimoona järk-järguline keelustamine märgaladel: miks see Euroopa Komisjoni ettepanek ei tööta?

2771
Foto: kuvatõmmis videost

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti oma ettepaneku pliimoona keelustamise kohta märgaladel, mida arutatakse ja võetakse hääletusele Euroopa Liidu (EL) liikmete poolt 3. septembril.

Komisjoni ettepanek on aga ebamäärane, ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv. Selles ei ole mingil viisil käsitletud varasemates ettepanekutes välja toodud suuri probleeme. Veel olulisem on see asjaolu, et see võib tahtmatult tekitada mitmeid tõsiseid õiguslikke probleeme mitte ainult Euroopa jahimeestele, vaid ka täitevasutustele.

FACE täpsustas seega järgmisi olulisemaid punkte, milleks on:

  • FACE toetab pliimoona järk-järgulist kaotamist märgaladel ja oleks Euroopa Komisjoni ettepanekut toetanud juhul kui, nad oleks järginud parema õigusloome suuniseid, eelkõige õiguskindluse eesmärgi saavutamist.
  • Seni on 23 EL-i liikmesriiki vastavalt Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppele (AEWA) nõustunud jahipidamisel järk-järgulise pliimoonast loobumisega märgaladel. Liikmesriigid on oma eeskirjad kujundanud viisil, mis arvestaks võimelike riske ning oleks praktiline ja arusaadav nii jahimeeste kui ametnike jaoks vastavalt siseriiklikele tingimustele.
  • FACE ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuna kavandatav piirang on liiga ulatuslik (st märgalade kasutus) ja fikseeritud on puhvertsoonide kehtestamine märgalade ümber, mida Euroopa Kemikaaliamet ECHA ei soovitanud. Lisaks on liiga lühike üleminekuperiood, isegi lühem kui ECHA soovitas. Ebamäärane on ka pliimoona omamise keeld, mis oleks automaatselt kriminaalkorras karistatav ja väga lai on märgalade määratlus, mis võib jahimeestele ja ametnikele tekitada lahendamatuid olukordi.

Põhiprobleemidest räägib FACE ka videos, mida näeb SIIT: