Jaanuarikuu viimasel ja päris külmal talvepäeval olid lisaks oma piirkonna küttidele kutsutud metsa kaasa partnerid ja maaomanikud, et üheskoos veeta meeldejääv jahipäev.
Tihemetsa jahiseltsi juhi ja jahijuhataja Väino Lille sõnul on tegemist traditsioonilise jahipäevaga. „Teretulnud on meie piirkonna maaomanikud ja ka koostööpartnerid,” ütles Lill. „Korraldame seda ühisjahti juba viisteist aastat ja see on saanud head vastukaja ja muutunud meie seltsi traditsiooniks,” lisas ta.
Jahi algus
Jahipäev hakkas kohustusliku instruktaažiga. Jahijuhataja rääkis jahiohutusest ja küttida lubatavatest ulukitest. Need olid hirved ja metssead. Metssigade osas oli jahijuhataja pessimistlik, sest vaatamata korralikule lumikattele pole metssea jälgi näha olnud.
Etteruttavalt võib öelda, et info osutus tõeseks, metssigu ei tuvastatud ega ka nende tegevuse jälgi mitte. Samas võib öelda, et katk on piirkonnas oma töö teinud ja kui katk on midagi kahe silma vahele jätnud, siis suurkiskjad on selle parandanud.
Kaks masti
Ühisjahipäeval tehti kaks aju. Jahikorralduslikult oli kõik eeskujulik, nagu see Tihemetsas kombeks on. Loomad olid mastides ja ajajad ajasid nad liikuma.
Seekord aga nagu kütid naljatlesid, oli õnne loomadel. Punahirvi oli ajudes sees küll, aga miskipärast olid nad jahimeestest kavalamad. Aga nii see jaht juba kord on.
Vahel öeldakse, et kui loom nähtud, siis on jaht korda läinud. Loomi aga nähti palju. Ega see saagikus jahipäeva väärtust vähenda. Jaht on lisaks küttimisele ka kvaliteetne aja veetmine. Suhtlemine maaomanikega ja partneritega on omaette väärtus.
Särisev lõuna
Tihemetsa jahimeeste Metsaonnis ehk püstkojas ühiselt söödud särisevad grillvorstid ja kuum kohvi lisasid oma osa.
Osalejad olid rahul, tänulikud ja õnnelikud. Jahimehi oli kohal 32 ja jahikoeri oli kaks.
Jõudu ja jaksu ja kivi kotti Tihemetsa jahiseltsile ka EJS-i poolt!
