Hiljuti nuhtluskarude küttimise käigus tabatud karu puhul ilmnes asjaolu, mis annab põhjust pöörata tähelepanu inimeste ja suurkiskjate kokkupuudetega seotud ohtudele ning nuhtlusisendite ohjamise olulisusele.
Kütitud karu kehast leiti varasemast ajast pärinevaid peenikesi haavleid. Leiukoht ja muud asjaolud viitavad võimalusele, et looma oli kunagi tulistatud väga lühikeselt distantsilt. Ühe võimaliku selgitusena võis tegemist olla enesekaitselise lasuga olukorras, kus inimene ja karu sattusid teineteisele ohtlikult lähedale. Kuna varasema juhtumi täpsed asjaolud ei ole teada, ei saa siiski kindlalt öelda, mis sellise olukorrani viis, kuid kindel on, et nii lühikesele omavahelisele distantsile inimene ja karu sattuda ei tohiks.
Juhtum on tähelepanuväärne ka seetõttu, et karu oli suur ja heas füüsilises konditsioonis. Loomal ei täheldatud väliseid tunnuseid, mis oleksid viidanud terviseprobleemidele või raskustele looduses toidu hankimisel. Seega ei olnud tema seisundi põhjal ilmset põhjust, miks ta oleks pidanud toitu otsima inimasustuse lähedusest.
Varasem kokkupuude inimesega ei pruugi alati muuta karu käitumist
Juhtum näitab, et ka potentsiaalselt ebameeldiv või ohtlik kokkupuude inimesega ei pruugi olla piisav, et karu hakkaks edaspidi inimesi ja inimasustust vältima.
Kuigi selle konkreetse looma varasem käitumislugu ei ole täielikult teada, osutab juhtum vajadusele suhtuda korduvatesse konfliktidesse suurkiskjate ja inimeste vahel tõsiselt. Eriti oluline on tähelepanu pöörata isenditele, kes on kaotanud loomupärase ettevaatlikkuse inimese suhtes või liiguvad korduvalt elamute ja muude inimtegevusega seotud paikade läheduses.
Nuhtlusisendite õigeaegne ohjamine aitab riske vähendada
Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul tuleb probleemsete karude ohjamisse suhtuda senisest otsustavamalt. Kui karu käitumine kujutab endast korduvat ohtu inimeste turvalisusele ning muud ennetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust, peab olema võimalik rakendada ka küttimist vastavalt kehtivatele nõuetele.
Seejuures tuleb iga juhtumit hinnata eraldi, arvestades looma käitumist, varasemaid kokkupuuteid inimestega ning võimalikke ohuolukordi.
Kõnealune juhtum on praktiline näide sellest, et varasem ohtlik kokkupuude inimesega ei taga looma edasise käitumise muutumist. Seetõttu on oluline tegeleda probleemsete isenditega õigeaegselt, mitte oodata võimalike konfliktide süvenemist.
EJS rõhutab, et nuhtluskarude ohjamise eesmärk ei ole karude arvukuse valimatu vähendamine, vaid inimeste turvalisuse tagamine ja ohtlike olukordade ennetamine. Selleks on vajalik nii ennetustöö, inimeste teadlikkuse suurendamine kui ka põhjendatud juhtudel probleemsete isendite küttimine.
