Metsloomal on alati peatee!

KUIDAS MÄRGATA METSLOOMA JA KÄITUDA ÕIGESTI

LAE SIIT ALLA JUHIS – PDF

• Ärge proovige! Kui metsloom on auto eest tee juba ületanud,
  laske tal rahus minna. Ärge mingil juhul andke signaali – loom ehmub, pöördub põgenemiseks tagasi, aga siis on kohal ka auto…
• Metsloomad liiguvad teedel enamalt päikesetõusu ja loojangu ajal. Kui märkate eemalt looma juba teed ületamas, võtke kiirus maha ja lülitage sisse ohutuled.
• Oodake, kas esimesele loomale ei järgne ehk teine, kolmas jne.
• Ärge üritage mööduda loomast eest või tagant, sest metsloom käitub ettearvamatult.
• Liiklusmärgi „Metsloomad“ (nr 178) mõjupiirkonnas on soovitav vähendada kiirust 70-ni, eriti lähitulede kasutamisel. Halvenev nähtavus – udu, vihma- või lumesadu suurendavad ohtu.
• Võimalusel hoiduge trasside lõikudel, mis piirnevad ühest või kahest küljest metsaga, ohtlikest manöövritest (möödasõit). Piirkiirusel või selle lähedal ei pruugi jääda piisavalt aega, et reageerida metslooma ilmumisele. Hoidke sobivat pikivahet – alati!
• Jälgige teeservasid – loomade silmad helendavad autotulede valgel.
• Arvestage metslooma nägemise eripäraga. Kabjalised näevad autode esitulesid, kolju ehitusest tulenevalt, ühe silmaga ega suuda ruumilise nägemiseta määrata vahemaad enda ja sõiduki vahel.
• Suursõraliste paaritumise aeg on valdavalt juulist detsembri lõpuni. Siis liiguvad nad märksa julgemini ringi ega karda autosid. Testosteroon!

Maanteed on sageli risti juba sajandeid tagasi kujunenud metsloomade radadega.
Meelsasti liiguvad nad aga ka piki looduslikke barjääre või piki servaalasid nn ökotone
(metsaserv, metsasiht, kraav, jõgi jne).
Kevadel otsivad noored põdrad uusi elupaiku ja satuvad seetõttu sageli ka maanteele.

Sama kehtib ka metskitsede kohta, kes juuni lõpus iseseisvuvad. Metskitsetalled, põdravasikad ja metsseapõrsad käivad kindlalt ema kannul ja järgnevad talle üle tee igal juhul, kas või otse läheneva auto eest! Kui suveõhtul mitmesaja meetri kaugusel uluk maanteed ületab, siis võib juhtuda, et vahetult auto eest üritab seda teha veel terve trobikond noorloomi.

KOKKUPÕRKEL SUURULUKIGA

Peatage sõiduk teepervel ja lülitage sisse ohutuled.

• Inimene vigastatud või tekkinud varaline kahju, metsloom hukkunud – Helistage viivitamatult 112 (teatamine kohustuslik!), kirjeldage olukorda, jälgige juhiseid. Häirekeskus määrab helistaja asukoha ja edastab vajaliku info politseile/päästele/kiirabile. Metsloomaga tegelevad Päästeamet ja/või jahimehed.
• Metsloom vigastatud või surnud, varalist kahju ei tekkinud – Helistage 1247. Määrake asukoht ja uluki liik võimalikult täpselt. Järgige konsultandi juhiseid. Kui hukkunud uluk takistab liiklust sõiduteel kurvi peal või sirgel teel kehva nähtavuse tõttu (udu, tuisk, pimedus) aitab Päästeamet, helistage 112. Kui sõidukis viibinu on ise võimeline looma ohutult teelt eemaldama, teavitage sellest ka tehtavas kõnes. Olge ettevaatlik, kui tegemist on kiskjaga, eriti karuga! Jääge autosse! Vigastatud kiskja võitleb elu eest, tema läheduses võib olla teine ja veel suurem loom. Karuema inimest ei mõista. Ärge liginege ega otsige teda. Häirekeskus korraldab edasise.
• Märkasite teeveerel lebavat suurulukit. Püüdke tuvastada selle liik ja määrata asukoht vastaval maanteel (kasutage nähtavaid maamärke). Helistage 1247 ja kirjeldage nähtut. Metslooma koristavad piirkonna jahimehed.

ASUKOHA MÄÄRAMINE JA EDASTAMINE

Selleks, et abi jõuaks täpselt sinna, kus teda vajatakse positsioneerib Häirekeskus hädaabinumbrile 112 helistajaid tegijaid kõne esimesest sekundist alates. Enamikel juhtudel näeb Häirekeskus 112-le helistaja asukohta kaardil.

ERINEVATES TELEFONIDES ASUKOHA MÄÄRAMINE GOOGLE MAPS RAKENDUSE ABIL

• Luba seadmes enda asukoha kasutamine/tuvastamine. Ekraani üles äärde ilmub tilluke kompassinoole kujutis.
• Luba Google Maps rakenduses asukoha tuvastamine. Selle avades, ilmub ekraanile
  sinine täpp Sinu asukohaga.
• Android operatsioonisüsteemiga (nt Samsung, Huawei, LG jt tootjad) telefonis
  hoia sõrm sinisel täpil, kuni ülemisele reale ilmuvad koordinaadid (mõnel juhul ilmub sinna lisaks ka aadress).
• iOS operatsioonisüsteemiga (iPhone) telefonis hoia sõrm sinisel täpil ja alla tekib valge riba piirkonna nimega. Tiri seda riba pisut üles ning nähtavale ilmuvad ka koordinaadid.

ASUKOHA TEATAMINE HÄIREKESKUSELE

Kui helistate 1247, ei näe konsultant teie asukohta, kuid saab selle tuvastada, kui loete rakenduses ette enda koordinaadid või edastate need e-posti aadressile 1247@1247.ee.

Kui asukohta pole eelpool kirjeldatud viisil võimalik määrata, siis valgel ajal püüdke leida lähim eristuv märk: kilomeetripost, bussipeatuse nimi või muu selgelt asukohta iseloomustav maamärk.

ARVESTAME METSLOOMADE JA LINDUDEGA

Metsloomad ja linnud liiguvad meelsasti piki looduslikke barjääre või serva-alasid – ökotone (metsaserv või metsariba, kraav, jõgi, rannik, okasmetsa ja lehtmetsa piir, metsasihid jne.). Kui see ristub maanteega, siis seal ongi kõige tõenäolisem kohtuda metsloomaga. Linnud ületavad maanteid madallennul sellistes kohtades, kus mõlemal pool teed on madal võsa või kõrge rohttaimestik. Seda eriti väiksematel põlluvaheja külateedel, mis on kitsad. Öölindudele meeldivad heleda kruusakattega metsateed, mis meelitavad juurde ööputukaid. Kuuvalgetel öödel rändavad partlased võivad pidada asfaltteed jõeks ning maanduvad sinna.

Kui autojuht oskab mõista metslooma ning taipab valvsalt jälgida maanteeservi, suudab ta vältida enamikku võimalikest kokkupõrgetest. On vaja pisut teadmisi, tähelepanu ja ka vastutustunnet. Kui märkate looma teel, siis võtke kiirus maha, lülitage sisse ohutuled, oodake, kas esimesele ei järgne tervet karja. Ärge mingil juhul vajutage signaali ega üritage kiire gaasivajutusega viimase looma tagant läbi lipsata. Kui tee on vaba, siis lisage ettevaatlikult kiirust. Ees aeglaselt liikuvast ohutuledega autost möödumisel tuleb igal juhul veenduda, mis on sellise ohumärgi põhjus, sest võib-olla tähelepanelikum juht on märganud metsloomaohtu ja tahab teisi liiklejaid sellest hoiatada.

Suursõralised peavad pulmi juulist detsembri lõpuni. Siis liiguvad nad laialt ringi ega karda autosid. Hämarikus ja öösiti tuleb jälgida teeservi ja vähendada kiirust 70-ni lähituledega sõitmisel. Kevadel noored põdrad otsivad uusi elupaiku ja satuvad maanteel sageli täbarasse olukorda. Sama kehtib ka metskitsede kohta, kes juuni lõpus iseseisvuvad. Metskitsetalled, põdravasikad ja metsseapõrsad käivad kindlalt ema kannul ja järgnevad talle üle tee igal juhul, kas või otse läheneva auto eest. Kui suveõhtul mitmesaja meetri kaugusel uluk maanteed ületab, siis võib juhtuda, et vahetult auto eest üritab seda teha veel terve trobikond noorloomi. Selleks tuleb valmis olla.

Öisel ajal üllatavad autojuhti jänesed, rebased ja kährikud. Jänestel on silmad pea külgedel ning nad näevad selja taha sama hästi kui ette. Autotuledest tagant pimestatuna ei oska nad kraavi hüpata, vaid tormavad piki teed auto ees edasi või ka otse autole vastu. Siin aitab ainult kiiruse vähendamine ning kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks.

Siilid jooksevad hämarikus piki teeservi ja peavad seal putukajahti. Õnneks on nende hele okaskasukas pimedas hästi näha ja lähenevat autot kuuldes jäävad nad enamasti ka seisma. Oravad ja kärplased ootamatult teele ei söösta, vaid ootavad mõne hetke teeserval. Seal on neid hea märgata ning õigeaegselt kiirust vähendada.

Konnad on autotulede valgusel hästi nähtavad ja kui autojuht pisutki hoolib, siis laveerib ta neist vaevata mööda. Suurem liikumine kudemispaikadesse üle teede on aprillis-mais. Keerulisem on sügisel, kui noored oma sünnitiikidest laiali rändavad. Sellistes kohtades tuleks konnade rändeperioodiks piirata kiirust 30 km/h. Kui sellist meedet pole rakendatud, siis saavad autojuhid ohutulesid sisse lülitades seda ise teha. Kõik kahepaiksed ja roomajad on looduskaitse all.

Lindude ja autode kokkupõrgete arvu määrab auto kiirus. Linnud oskavad arvestada oma lennukiirusega ja kiiremaid objekte pole nende jaoks olemas. Kui auto liigub 70 km/h või alla selle, siis kokkupõrkeid ei toimugi. Esimesed kevadised rändlinnud liiguvad parvedena ja ilmade halvenedes laskuvad maanteedele. Nad otsivad söögipoolist ja sooja pakkuvat lumevaba maad. Andkem neile aega auto eest lendu tõusta.

Juunist septembrini iseseisvat elu harjutavad noorlinnud ei näe maanteele sattudes lähenevas autos mitte mingisugust ohtu. Tuleb vähendada kiirust, et nad jõuaksid põgeneda ja seeläbi õpiksid autot edaspidi kartma. Suveöödel öösorrid ja metskurvitsad peavad jahti metsateedel. Kakud ehk öökullid jäävad autode ette peaaegu alati vaid metsavahelistel teelõikudel. Siin ei aita linde muu kui autojuhi teravdatud tähelepanu.

Kalendris on toodud loomade rändeajad ning nende aktiivsema liikumise perioodid. Loomulikult tuleb autojuhil olla valvas igal ajal ja kõigi ohtude ning elusolendite suhtes, kuid sellest kalendrist võib abi olla tavalisemate ohuolukordade ennetamisel. Tabelisse on lisatud ka väiksemad elukad, kes inimesele autoteel ohtu ei kujuta. Neid ohustab inimene.