Metsloomade ja -lindude lisatoitmisel on sageli kahjulikud tagajärjed

Metsloomade ja -lindude lisatoitmisel on sageli kahjulikud tagajärjed

289
Foto: Piret Eensoo/Keskkonnaamet

Ehkki talvel on paljude metsloomade ja nende seas lindude toidu hankimise võimalused väiksemad kui soojal ajal, ei tasu inimestel neid siiski iga hinna eest toita. Sageli kaasnevad loomade lisatoitmisega mõjud, mis on pikas plaanis loomadele kahjulikud, kirjutab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Inimestele meeldib metsloomi toita valikuliselt. Loomade-lindude lisatoitmine on sageli ajendatud meie soovist loomadega rohkem kohtuda, neid jäädvustada ja lähemalt tundma õppida. Küll aga ei tule me seda tehes selle peale, millist mõju see loomadele avaldab.

Inimese pakutud kergesti kättesaadava sageli ühekülgse ja ebaloomuliku toiduga harjudes minetavad metsloomad oma loomuomased instinktid ja see seab ohtu nende võime looduses omapäi hakkama saada.

Tuhandeid aastaid on paljud liigid kohastunud talveperioodi üleelamiseks rahulikult taliuinakusse jääma. Rändlinnud lendavad talveperioodiks soojematele aladele, kus on sellel ajal neile soodsamad tingimused. Kliimamuutuste ja sellest tulenevalt toitumisvõimaluste avardumise tõttu jääb aga järjest enam rändlinde meile ka talveperioodiks. Muutuvates oludes riskib üha enam isendeid rände ärajätmisega, et neil oleksid kevadel pesituspaikade ja paarilise valikul eelised. Inimesel ei ole mõistlik sellistesse protsessidesse sekkuda ja ebatavalist käitumist soosida.

Aialindude toitmine võib olla põhjendatud vaid külmal ja lumerohkel talvel. Kuid ka sellel juhul peab silmas pidama, et kord alustatud toitmist ei tohiks enne lume sulamist katki jätta. Samas tuleb arvestada, et toidulaual ja selle naabruses, kus koguneb ebatavaliselt palju loomi, hakkavad levima haigused ja võitluses toidu pärast tekivad vigastused.

Ühelt poolt programmeerime nõnda linde inimesest sõltuvaks. Teisalt toob lisatoitmine meie lähedale lisaks aialindudele ka teised liigid. Nii võib inimese silme all kujuneda toiduahel, kus linnumajast toidu hankijaid saadavad röövlinnud ja teised kiskjad. Maha pudenenud seemnetest ja muust toituvad ka näiteks pisinärilised.

Üldjuhul saab metsloom ise hakkama ja inimese abi ta ei vaja. Kui kohtud metsloomaga ja arvad, et ta võib vajada abi, helista riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu vahendatakse teave õigetele asutustele vastavalt olukorrale.