Kopenhaagenis toimuvad 23., 24. ja 25. märtsil FACE liikmete koosolekud ja erakorraline üldkogu. EJSist on kohal jahindusnõunik Marko Vinni, kes toimuvat kohapeal vahendab.
Esimesel päeval 23.03.26 toimus Pruunkaru strateegiakoosolek.
Sissejuhatuse õhtusesse sessiooni tegi FACE tegevjuht David Scallan, kes tervitas kõiki osalejaid ja rõhutas, et pruunkarude teema on FACE-le prioriteet ja see on paljudele liikmesriikidele oluline teema.
Guillaume Agede FACE-st tegi ettekande pruunkaru olukorrast Euroopas
Pruunkarude populatsioon on heas seisusundis ja see kasvab kogu Euroopas. Iga aastane juurdekasv on kusagil 32%.
FACE kui liikmesriikide esindaja põhifookus on pruunkarude kaitsestaatuse langetamine. Ja lobitöös rõhutavad nad peamiselt nelja aspekti:
- Pruunkarude populatsioon on heas seisundis
- Mille eesmärgiks on alandada Berni konventsiooni artiklist 19 tulenevat kaitsestaatust
- Inimrünnakute risk karude poolt tõuseb
- Ja inimeste üldine hirm kasvab
Lõplikult on see muidugi poliitiline diskussioon Euroopa parlamendis ja komisjonides ning poliitiline otsus, kas kaitsestaatust alandatakse või ei.
Tehti ülevaade ka pruunkarude poolt tekitatud kahjudest ja kahjunõuetega seotud teguritest. Kahjunõuete arv oli üldiselt väiksem piirkondades, kus on suur põllumajandusmaa osakaal ja kariloomadele tekitatud kahjude puhul aladel, kus pakutakse lisasöötmist. Pruunkarude poolt tekitatud kahjustused Euroopas on peamiselt kariloomadele, mesindusele, põllumajandusele, muule. Suurem osa kahjustustest on põhjustatud Skandinaavias, väiksemal määral ka Lõuna-Euroopas, mujal marginaalsed.
Karurünnakutega seotud järeldused, mida on analüüsitud:
- Pruunkarudega seotud negatiivsed kohtumised on äärmiselt haruldased ja enamasti mittesurmavad
- Suurem karude asustustihedus oli seotud suurema rünnakute arvuga
- Rünnakud olid sagedasemad nendes riikides, kus asustustihedus on väiksem
- Rünnakute arv ei erinenud erinevate majandamistavadega riikide vahel (karujaht vs. riigid, kus jahti ei toimu)
- Võimalik seletus: nii karude kui ka inimeste populatsioonide kasv kogu maailmas on suurendanud elupaikade kattumist
Tehti ülevaade Bukaresti sümpoosionist, mis toimub 2026 aasta juunis. Tuginedes eelmise aasta oktoobris Prantsuse Püreneedes toimunud Mäeparlamendi kohtumisele, peaks Bukaresti sümpoosion sisaldama teaduslikumat ja üksikasjalikumat osa pruunkarude majandamise mudelite kohta igas liikmesriigis, kes taotleb nimekirja alandamist.
2007–2024 aastast on salaküttimise kohta 1105 massimeedia artiklit, mis kajastavad salaküttimise juhtumeid.
Sihtriigid, kus karude arvukus on suur said ka sõna. Horvaatia esindaja sõnul on karujaht poliitiliste otsuste taga. Slovakkia esindaja tõdes, et kahjustused tõusevad, aga poliitilist otsust jahikohta pole. Norra-Rootsi-Soome laususid ühest suust, et populatsioon ja kahjustused tõusevad. Signaal on Rootsi valitsuse poolt tulnud, et nemad on valmis toetama Soomet, kui nad haaravad karujahi osas juhtohjad. Soomlased seevastu pole ka päris kindlad, kas augustis jaht üldse algab, sest seda pole kinnitatud.
Andsin ülevaate Eesti kohta, et meie oleme siis seda teed läinud, et karule enam jahiaega pole, püüame küttimist suunata nuhtlusisendite peale, kes kahjustusi tekitavad.
Seejärel tegi Rumeenia esindaja ettekande ja andis ülevaate Rumeenia olukorrast ja pruunkarude seisundist. Pruunkaru arvukus on 11 000 – 12 000 isendi vahel ja populatsioon kasvab. Karusid pidevalt uuritakse ja seda tehakse kahe meetodi abil:
- reproduktiivühikute meetodil (GPS)
elupaikade kasutuse tüübid, põhialad ja koridorid
ökoloogilised võrgustikud
territooriumite suurus ja kattuvus
populatsiooni ökoloogiline eripära (sündimus, suremus, aastane juurdekasv, ühenduvus jne)
- geneetilised uuringud (DNA)
Seoses pruunkarudega on vastu võetud palju uusi seadusi. Karpaatides (mägedes), kus karud peamiselt elutsevad ja seal nad neid peamiselt kaelustavad, uurivad. Karusid ka söödetakse, et neid pahandusest eemale hoida ja need on peamiselt piirkonnad läänes. Aga riigis on ka alad, kus peab ala karudest tühjaks küttima. Ja on tsoonid, kus on keelatud jahti pidada, on tsoonid, kus peab jahti pidama ja on alasid, kus karusid lihtsalt pole.
Kõige rohkem juhtub rünnakuid maist – oktoobrini, aga ka kõikidel nendel kuudel, kui karud peaksid magama, toimuvad karurünnakud, keskmiselt 7 rünnakut talvekuude kohta.
Viimase kümne aasta jooksul on väga palju muudetud jahipidamise viise ja võimalusi. Kuidas sel aastal, keegi ei tea. Aga aja jooksul on karujaht vähenenud ja seda ilmestab hästi see tabel, karujahi vähenedes on karurünnakute arv inimestele suurenenud.
Lõpetuseks palus Guillaume liikmesriike teavitada, mis nende koduriigis toimub ja igast sammust (poliitilisest) teada anda.
Soome esindajad uurisid, et kui reaalne on üldse direktiivi langetada?
David Scallan rõhutas, et kõik oleneb kuidas hunti majandatakse, kui hundi majandamine läheb kehvasti ja populatsioon hakkab alla minema, siis pole lootuski karu langetada, sest seda jälgitakse. Seega võtmeküsimus on hundi käekäik ja sellest lähtuvalt tulevad ka karu kaitsestaatuse otsused. Kindel on aga see, et pruunkaru vajab majandamist, sest populatsioon on heas seisundis ja kasvab.
(jätkub)
