Loodusnädal Kehra gümnaasiumis

Loodusnädal Kehra gümnaasiumis

3401
Põdratundija Jüri Tõnisson avardas laste silmaringi meie suurima hirvlase kohta. Foto: Andres Üprus

Esmaspäeval, 27. märtsil algas Kehra Gümnaasiumis loodusnädal jahitrofeede näituse avamisega. Andres Üprus, üks loodunädala korraldajatest, tegi ülevaate, mis seni põnevat on toimunud.

Esmaspäev, 27.03

Nädala esimeseks külaliseks oli palutud Peep Männil Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonnast, kes kõneles kolme tunni jooksul paljudele erinevatele klassidele meie metsade suurkiskjatest ja uuest liigist – šaakalist.

Peep Männil ettekannet esitamas. Foto: Andres Üprus

Peep andis lastele teada ka jahimeeste panusest ulukite loendustel ja seirete korraldamisel, mille tulemuste läbitöötamisega tegeleb ulukiseire osakond. Samuti rääkis ta suurkiskjate telemeetrilisest jälgimissüsteemist, mis annab väga häid andmeid suurkiskjate tegemiste ja liikumiste kohta. Veel arutleti selle üle kuidas metsakanaliste pesade rüüstajate selgitamiseks pandi maha tehispesad ja jälgiti kaameratega, kes pesasid rüüstab.

Nagu alati tekitas lastes väga suurt elevust võimalus oma silmaga näha ja käega katsuda erinevate metsloomade topiseid. Väga popiks osutus karu topis, kellega tehti palju pilte. Üsna hea mulje jätavad lastele ka võimsad põdra- ja hirvesarved.

Teisipäev, 28.03

Teine päev algas kooli aulas 5.‒12. klassile mõeldud loenguga eesti rahvuslikust jahindusest. Külla oli kutsustud EJSi tegevdirektor Tõnis Korts. Tõnis rääkis jahinduse ajaloost, küttimise osatähtsusest ellujäämisel ning tänapäeva ühiskonna suhtumisest jahindusse. Samuti tõi tegevjuht välja jätkuva küttimisvajaduse, mis on toidu hankimiseks vajalik, aga väga tähtsal kohal on ka metsa- ja põllukultuuride kaitse.

Tõnis Korts rääkis jahindusest laiemalt. Foto: Andres Üprus

Tõnis tõi ettekandes välja selle, kui olulisel kohal on jahinduses jahikultuur ja -eetika, aga ka jahimeeste jahinduslik haritus, mis annab parimad eeldused looduskeskkonna kasutamiseks. Oluline on teada, et jahindus on osa looduskaitsest. Lapsed said teada ka seda, millised ülesanded on EJS-il kui eesti jahimeeste katusorganisatsioonil. Märksõnadeks olid suhtlemine teiste jahindusega kokkupuutuvate organisatsioonidega, seadusloomest osavõtmine, jahindusteemalise kirjanduse väljaandmine, jahimeeste koolitamine ja jahimeeste vabariikliku kokkutuleku korraldamine.

Järgmiseks külalisesinejaks oli palutud põdratundja Jüri Tõnisson. Ta rääkis lastele põdrast kui meie metsade suurimast hirvlasest, looma elupaiga- ja toitumisvajadustest, levikualast, jooksuajast ja põdra meeltest. Lapsed said teada, et põder suudab korraga näha nii ette-, kui ka tahapoole. Lapsed said näha põdrasarvi ja lõualuud. Jüril olid kaasa võetud ka taimed, milliseid põder kõige rohkem süüa armastab. Üheskoos vaadati ka filmi „Sõralised“.

Trofeenäitus Kehra gümnaasiumis. Foto: Andres Üprus

Lisaks käisid ka lasteaia lapsed külastamas trofeede näitust. Lapsed püüdsid ise liike ära arvata – karu tundsid kõik ära, aga kopra nimetamine hülgeks oli natuke mööda. Samas arvati karu koljut kuuluvat mõnele dinosaurusele. Muidugi meeldis neile topiseid ise käega katsuda.

Kolmapäev, 29.03

Kolmanda looduspäeva esimene tund oli mõeldud 1. ja 2. klassile ning teemaks oli 2017. aasta loom –metskits. Andsin ülevaate liigitutvustusest, elupaigast ja toitumisvajadusest ning looma metsakahjustuste tekitamisest. Vaatasime üheskoos filmi „Sõber kaber“.

Andres Üprus trofeenäitusel. Foto: Tõnis Korts

Teine tund oli 5. ja 6. klassidele, kus vaatlesime kobrast. Samuti said koolilapsed kuulda liigitutvustuse, elupaiga, pesitsemise ja toitumise kohta. Lisaks rääkisin küttimise vajalikkusest, kuna kobras on võimeline tekitama üleujutusega väga suurt metsamajanduslikku kahju. Vaatasime üheskoos filmi „Sõber või vaenlane“.

Kolmanda ja neljanda tunni teemaks oli jahitrofeed, mida kuulasid 8. ja 9. klass. Selgitasin kuidas käib trofeede väärtustamine ja vääristamine ning teaduslike andmete kogumine. Lapse said vaadata ja katsuda erinevaid sarvi, nahku ja koljusid. Näitasin ka lastele kuidas käib trofeede mõõtmine, mida lapsed ka ise proovida said.

Metsanädala ja trofeede näituse kohta on teave ka Kehra kooli kodulehele ning päris paljud lapsevanemad on samuti juba trofeenäitust uudistamas käinud.

Loodusnädala raames toimub aasta looma, jahitrofeede, ulukiloendute jms kohta veel loenguid selle nädala lõpuni. Nädala teise poole ürituste kohta saab lugeda siit.

 

Tekst: koolitaja Andres Üprus