- mail toimus traditsiooniline EJS liikmesorganisatsiooni juhtide kevadine infopäev. Sissejuhatuse tegi ja päeva modereeris tegevjuht Tõnis Korts. Osalejaid oli kokku 55.
Esimesena sai sõna Kliimaministeeriumi jahindusspetsialist Aimar Rakko, kes rääkis, mida olulist ministeeriumil laual on jahinduse teemadel: haavatud uluki jälitamise naaberjahimaadel, mille regulatsiooni soovitakse lihtsustada, samuti kõneles Jahise infosüsteemi riigipoolsest vaatest ja E- jahindusele üleminekust.
Põneva ettekande suu- ja sõrataudist tegi Anne-Ly Veetamm – PTA juhtivspetsialist. Ta kõneles, millega on tegu, kuidas see levib ja kus on taud praegu levinud. Jahimehi huvitas samuti, missugune on ulukite osa selle haiguse levikul ja kuidas sellega hakkama saada.
Huvitav oli fakt, et ka inimene võib seda haigust edasi kanda ja seetõttu on meie kõigi teadlik käitumine oluline.
EJS IT arengutesse tõi valgust Karri Urban, EJS-I IT spetsialist. See on hetkel kõige kiiremini arenev valdkond. Uusi lahendusi tuleb praktiliselt iga päev. Eesmärk ikka see, et jahimehel ja seltsi esimehel oleks lihtsam asju ajada ja bürokraatiat oleks vähem.
Kokkuvõtte ulukiõnnetustest 2024 ja 1. kvartal 2025 tegi Urmas Salmu, EJS-i ulukid teel projektijuht. Teme ettekandest saime muuhulgas teada, et Häirekeskuse 1247 telefonil 2024 jahimeestele tehtud kõnesid oli enam kui 3500.
Liigiti jagunesid need kõned järgmiselt: 2 950 metskitse osas, 250 põdra- ja 230 metssea osas, tõusev trend – sissesõitmised metskitsede karjadesse.
Samuti osutas Salmu sellele, et liiklusõnnetustes on sellel aastal märgata suurkiskjate osakaalu tõusu. Aasta esimese kolme kuuga registreeriti 12 ilvese õnnetusjuhtumit.
Kui jaanuaris oli neid 2 ja veebruaris 3, siis märtsis juba 7. Läinud aasta sama perioodil hukkus 7 ilvest, terve aasta jooksul 25.
SAK lepingu täitmisest ja ettetulnud küsimustest rääkis Lea Truska, EJS büroojuht.
Ta tõi probleemidena välja kohatise andmete hilinemise PTA-lt, vead kaaskirjade täitmisel ja andmete puudulikkuse. Tehtud parandustega lisandub märkimisväärne hulk erinevaid proove.
Lahenduseks oleks see, et partner jõuab aruandluse esitamisel eelmiste perioodide tasemele, abiks võiks olla uued IT lahendused.
Samuti on vajaka jäämisi jahimeeste poolt. Proovide viimisel PTA laboritesse saab olla saatelehtede täitmisel korrektsem. Jälgida tuleks vereproovide juures, kas Teie piirkond on taudipiirkond, lihakombinaadi vereproovid kuuluvad igal juhul tasustamisele.
Teavitamise teenus on mõnevõrra “ära unustatud“, aga see on oluline!
Viia tuleks proovid võimalikult kohe PTA kontoritesse. Arveldusperiood võiks olla kalendrikuu, kindlasti mitte aasta. Aastavanuseid proove on keeruline tagantjärgi otsida.
2026 aastal pannakse andmete esitamine 2025 aasta eest lukku veebruari lõpus. Palun sellega arvestada.
Kontrollige, kas Teil on kehtiv leping ning sellega tuleks kindlasti tutvuda. Oodake ära EJS poolt saadetud PTA andmed, kui need on õiged siis kinnitage ja esitage arve.
Palume mitte parandada meie saadetud tabeleid, ebatäpsete andmete kohta selgitused, puuduolevad ja liigsed andmed lisage eraldi tabelis või märkige kergesti nähtavalt, lisage puuduvate proovide kaaskirjad
Kõik probleemid ja küsimused palume esitada e-posti teel maria@ejs.ee.
Uuest projektist nn ”vareseprojekt” lääne Niiluse viiruse monitoorimisel rääkis Peeter Hussar, projektijuht.
Lääne-Niiluse viirus on viirushaigus, mida levitavad peamiselt sääsed. See viirus kuulub Flaviviridae sugukonda ja on seotud teiste flaviviirustega, nagu Zika, Dengue ja Jaapani entsefaliit.
Levimine ja ülekandemehhanism: Peamine levik toimub sääsehammustuste kaudu. Lindude populatsioonid on peamised viiruse reservuaarid, kust sääsed nakatuvad.
Inimene ja teised imetajad (nt hobused) on viiruse jaoks “lõpp-peremehed”, mis tähendab, et nad ei suuda edasi levitada viirust teistele sääskedele.
Eesti Maaülikool on algatanud projekti Lääne Niiluse viiruse monitoorimiseks. EJS on partner ja Jahimeeste ülesanne on koguda kütitud ja leitud vareslaste päid ja vereproove analüüsimiseks.
Eelmisel aastal koguti ca 200 proovi, vaja on vähemalt 1000. Infot saab Peeter Hussarilt peeter@ejs.ee
EJS kodulehtest rääkis Andra Hamburg – toimetaja ja kommunikatsioonispetsialist. Hetkel on koduleht uuendamisel. Toimetaja ootab kõigi käest põnevaid uudiseid kohtadelt. EJS koduleht on loodusuudiste portaal, kust kõik soovijad saavad värsket ja adekvaatset infot.
Ajakirjast Eesti Jahimees rääkis Jaanus Vaiksoo, peatoimetaja. Samuti kõneles Vaiksoo KeA ja EJS pilootprojektidest väikekiskjate küttimiseks niidurüdi kaitseks ja kevadisest väikekiskjate küttimiseks laidudel.
EST-Lat põdraprojekti tutvustas Endrik Raun, juhatuse liige. Rahastus tuli EL Interreg programmist, kogumaht ca 1 miljon eurot. Tänaseks on projekt allkirjastatud ja kinnitatud.
Kaelustatakse kokku 40 põtra, sellest 20 Eestis ja 20 Lätis. Kaelustamiseni jõuame 2025/2026 aastal. Kaelused tellitakse Rootsist. Projekti loomade jälgimise osa kestus = kaeluste akude kestvusega ca 2-3 a. Kokkuvõttes saadud informatsiooni analüüsitakse.
Jahikoerte teema avas Marko Vinni, EJS jahindusnõunik. Ta selgitas, et EJS-il on plaanis jahikoerte teema lauale võtta, oodatakse kõiki huvilisi.
Kokkutulekust Kamaris 2025 rääkis juhatuse liige Aigar Jürjens, kes andis üldinfo ning rääkis täpsemalt võistluste korraldamisest.
Kokkutulek tuleb äge ja oodatud on kõik huvilised. Seekord on eriti palju atraktsioone lastele.
Lõpetuseks tegi tegevjuht kokkuvõtted. Ta rääkis lühidalt ka nädala pärast toimuvast volinike koosolekust.
Infopäev on olemas ka salvestusena. Kes liikmetest soovib seda järele kuulata, siis palume pöörduda ejs@ejs.ee
EJS
