Jahindusnõukogude töökorra arutelu koosolek toimus 12. veebruaril Keskkonnaameti Türi kontoris.
Jahindusnõukogude töökorrast ja ettepanekutest tegi ülevaate Margo Tannik Keskkonnaametist.
Jahindusnõukogu töökorrast
Jahindusnõukogu töökord on kehtestatud seoses uue jahiseaduse (JahiS) kehtima hakkamisega 2013. aastal ning uuendatud 2021. aastal seoses kasutusõiguse lubade pikendamisega. 2013. aastal moodustati maakondlikud jahindusnõukogud (JN), kuhu kuuluvad erinevate huvigruppide (sh maaomanike ja jahimeeste) esindajad.
Seoses jahiseaduse kaasajastamisega vaadatakse üle ning uuendatakse ka kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Jahiseaduse uuendamise eesmärgil toimus 2025. aasta veebruaris KLIM-i eestvedamisel jahimeeste seltsis jahindusteemaline ümarlaud, kus osalesid erinevate huvirühmade esindajad.
Jahindusnõukogude tegevuse kaasajastamiseks ning jahiseaduse ja nõukogu töökorra muutmiseks tegid huvirühmad kokku 11 ettepanekut (töökorra muutmist puudutavaid otseselt üks ettepanek – konsensuse nõude muutmine küttimismahtude mittetäitmise korral).
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:
- ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
- põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
- seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Jahindusnõukogu töökorra muutmise vajadus
Vastavalt koosolekul kokkulepitule asub Keskkonnaamet (KeA) muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Töökorra muutmisesse on kaastatud erinevad huvigrupid (sh EJS, EPKK, EEML, RMK ja erinevad riigiasutused).
Üheks peamiseks teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus. Olemasolevas töökorras võetakse kõik JN otsused vastu konsensuslikult (va pikendamine).
Koosseisu muutmisest
Arutati ka JN koosseisu muutmist, erineval tasemel toimimist, liikmete pädevuse ja koolitamise vajadust, liikmete esindamist, võimalikku liikmete tasustamise küsimust. Samuti olid kõne all riigi esindajate rollid (KeA, PTA ja KAUR) ja asjaolu, et selgelt lahti kirjutada, kas jahindusnõukogu puhul on tegu haldusorganiga.
Arutati ka otsuste vastuvõtmise hääletust. Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades varasemalt korduvalt kokku leppimata.
Kõne all oli küsimus, kas säilitada konsensuse nõue (va jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisel) või sellest üleüldse loobuda, minna täielikult üle nt lihthäälteenamusele.
Jahindusnõukogude töökord on plaanis ära uuendada 2026. aastal. Lisaks töökorrale tuleb vajadusel muuta ka jahiseadust.
EJS-i poolt tegi ettekande Marko Vinni, näidates kuidas võiks JN populatsioonide analüüsi ja jaotust jahipiirkondade vahel käia. Lisaks tegi ta ettepaneku moodustada riigi tasemel valdkondlikud jahindusnõukogud.
JN töökord on plaanis ära uuendada 2026. aastal. Arutati ettepanekut, et kõik osapooled esitaksid JN uued liikmed. Küsimuseks oli ka see, et maakonna piirid ei ühti jahindusnõukogude piiridega. Jahindusnõukogu piirkond ei tohiks olla suurem, kui maakonna piir.
Koosolekul osalesid Andres Talijärv (Erametsliit), Jaanus Põldmaa (EPKK), Lauri Ellram (RMK), Margo Tannik ja Tanel Türna (KeA) ja Marko Vinni (EJS). Teamsi vahendusel osalesid Toomas Kuusk, Rauno Veeroja (KAUR), Aimar Rakko (KLIM), Peep Männil (KAUR), Olev Kalda (PTA).
