Koeru jahimeeste unistus täitus

Koeru jahimeeste unistus täitus

947

Koeru jahimeeste unistus täitus

TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

 Kesk-Eestis Järvamaal tegutseval Koeru jahimeeste seltsil täitus suur unistus – 16. oktoobril avati vastvalminud jahimaja koos ulukite esmakäitlushoonega.

Nagu Koeru JS-i juhatuse liige Meelis Tambla avasõnas ütles, on Koeru maadel jahti peetud aastakümneid, küllap isegi aastasadu. „Aga Koeru jahimehed on väga kaua oodanud seda aega, et meil oleks oma kindel koda. Oleme toimetanud erinevates kohtades, jahipäeva õhtuks tahaks aga iga jahimees kuskile sooja ulu alla.“

Enne sümboolset lindi läbilõikamist vinge tuule käes tervituskõnet kuulates tundis iga kohale tulnud külaline ja jahimees oma nahal, mida need sõnad päriselt tähendavad.

Koeru jahimaad on ulukirikkad ja hästi hoitud. Siin on palju liigendatud ja mitmekesist maastikku: suured põllud vahelduvad metsamassiividega, on järvi, jõgesid, lisaks ääretud sood ja rabad. Lõuna poolt piirnevad Koeru jahiseltsi maad Endla looduskaitsealaga, selles tohutus reservaadis on leidnud mõnusad elupaigad nii suurkiskjad hundid, karud ja ilvesed kui ka põdrad ja metssead, rääkimata kobrastest ja teistest väikekiskjatest ning lindudest.

Järvamaa on pikkade traditsioonidega põllumajanduspiirkond, eriti hakkavad silma suured teraviljapõllud. Enne sigade Aafrika katku puhkemist liikusid Kesk-Eestis ringi arvukad seakarjad. Kui SAK 2014. aastal Lõuna-Eestisse sisse lõi, küttisid Koeru jahimehed 2014/15. aasta jahihooajal ennetavalt 155 metssiga. Neilt kõigilt tuli võtta proovid, tulemuste selgumiseni pidi sigu kusagil hoidma. Jahiseltsi esimees Rene Järvmägi meenutab seda aega kui väga karmi katsumust kohalikele jahimeestele. Just jahimehed olid need, kes pidid töötama nii ööd kui päevad SAK-i vastu võitlemise eesliinil, lisaks metssigade küttimisele matma pidevalt ka leitud sigade korjuseid. Sigade Aafrika katk oli see ajend, miks Eesti Jahimeeste Selts hakkas pidama riigiga läbirääkimisi, et leida jahimeestele toetust kaasaegsete esmakäitlushoonete ja külmkambrite ehitamiseks. Väga paljudel jahiseltsidel polnud lihtsalt võimalusi kütitud metssigu nõuetekohaselt töödelda ja hoida. Nii sündis riiklik toetusmeede (kuni 20 000 eurot) jahiseltsidele esmakäitlushoonete väljaehitamiseks.

Koeru jahimeeste seltsi jaoks oli ajastus väga soodne. Juba 2013. aastal olid hakanud jahimehed eesmärgipäraselt koguma raha kinnistu ostmiseks ja hiljem jahimaja ehitamiseks. 2017. aasta septembris soetas selts Ervita küla serva Jaagu talukoha. Vana ja laguneva aida asemele oli plaanis ehitada uus hoone. Kui avanes aga võimalus saada ka meetme kaudu toetust, läks asi konkreetseks ning jahimehed haarasid härjal sarvist. Meelis Tambla tuletas seepeale meelde vaimukat „vanasõna“: „Püss võib sul olla Vene oma, aga jahimaja peab vastama euronõuetele.“

Kõigepealt hakati otsima jahimaja jaoks sobivat projekti. „Algul oli eskiise palju laual. Mõni meenutas Koeru kirikut, paar tükki olid Viru hotelli moodi,“ muigas Tambla. Lõpuks jõuti tänu oma jahimehele Raivo Matrovile Oti jahiseltsi juurde kogemusi hankima, kus hiljaaegu oli pikkade vaidluste tulemusena valmis saanud peaaegu ideaalne jahimaja.

Koeru jahimehed said sealt palju inspiratsiooni, lisaks sellele osati nüüd ka juba ilmnenud puudusi vältida.

Varsti läks ehitamiseks, iga jahiseltsi liige panustas juba eelnevalt aastate jooksul kogutud vahenditele täiendavalt erakorralise maksena kolmsada eurot, samuti toetas ka kogukond ja oma vald.

Palju abi oli ehitamise ajal seltsi liikmete poolt antud tehnikast. Vaja oli teha enne maja püstitamise algust pinnasetöid ja hiljem ehituse käigus materjale müürile tõsta. Ehitajat valides oli üheks valikukriteeriumiks see, et ehitusfirma oleks omaniku nimega – õige mees oma nime ei riku. Nii hakkas jahimaja ehitama Indrek Roostar oma meeskonnaga. Vali läks täkkesse. Koeru jahimeestele oli majaehitus superkogemus.

„Ehitusega alustati juuni alguses. Esialgne plaan oli teha seda juba aprilli lõpus, aga sel ajal valitses kõikjal poodides ehitusmaterjalide põud,“ selgitas Rene Järvmägi. „Ehituse algus lükkus edasi lihtsalt seetõttu, et kusagilt polnud võtta vundamendi jaoks penost mooduleid. Kõik ju teavad, et vahepeal olid ehitusmaterjalide ja ehituse hind tunduvalt tõusnud, kuid ehitajaga saavutasime kokkuleppe, et osa lihtsamaid töid, nagu näiteks välisvoodri laudade värvimine, siselaudade vahatamise, veetrassi ja elektrikaabli paigutamise maasse teeme ise seltsi liikmetega. Tänu sellele püsisime esialgses eelarves ja ehitaja sai keskenduda ainult põhiosa ehitamisele.“

Vaatamata erinevatele takistustele materjalide hankimisel kerkis jahimaja kiiresti ja ehitaja sai hoone seltsile üle anda oktoobri alguseks.

Maja avamisele olid tulnud seltsi tervitama mitmed kolleegid naaberseltsidest ja kogukonna esindajad. Ehituseks eeskuju andnud jahiseltsist Ott tõid parimad soovid kaasa Karmo Eesmäe ja Margus Kukk. „See on suur asi, et oma jahimaja on valmis. Ilus maja! Ent kõige tähtsam on ikkagi see, et seltsil oleks eestvedajaid, kes hoiavad sihti ja teavad, mida nad tahavad, küll siis leidub ka neid, kes järgi tulevad,“ ütles Karmo Eesmäe. Oma sõnade kinnituseks kinkis ta Koeru jahimeestele kiini, ikka selleks, et siht oleks sirge ja oleks, kuhu vaadata.

Eesti Jahimeeste Seltsi poolt tunnustas Koeru jahimeeste suurt tööd tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes meenutas, et kui üheksakümnendatel püstitas EJS eesmärgi panna jahimehed korralikult riidesse, siis edasi hakati ehitama Eestis üksikuid uusi jahimaju kas sponsorluse korras või PRIA projektide abil. Nüüd aga on jõutud sellesse aega, kus igal jahiseltsil oleks oma kaasaegne ulukite esmakäitlushoone koos kööginurga ja puhkevõimalustega. Täna on Koeru jahimeeste selts siin omakorda teistele eeskujuks.

Järva-Jaani jahtkonna esimees Margus Vaas kinkis Koeru kolleegidele pika püssipuhastamise varda koos „õliga“, mis meenutas küll rohkem korstnapühkimisharja, ent sedagi tuleb tulevikus kindlasti pruukida.

Traditsioonilise lindilõikamise asemel kinnitati uue jahimaja ukse kõrvale muljetavaldav kasepahast valmistatud Koeru jahimeeste seltsi silt, mille kinkis jahimeestele Koeru keskkooli poolt koolidirektor Jaan Kabin tänutäheks selle eest, mida Koeru jahimehed oma kogukonna heaks on teinud.  

Seltsi jaoks oli oluline see, et jahimaja sai valmis just põdrajahihooaja alguses. Tänaseks on uues hoones kütitud ulukeid töödeldud juba üle kuu. Rene Järvmägi sõnul on selts jõudnud nüüd lõpuks 21. sajandisse. „Varem jagasime maksa ära ja kergitasime kaabut, kuid nüüd on meil siin kööginurk, kus saame jahi lõpuks valmistada korralikult sooja toitu.“

Uue maja avamise puhuks oligi külalistele, koostööpartneritele ja seltsi liikmetele tõeliselt küllusliku ja imemaitsvatest toitudest lookas laua katnud seltsi naiskütt Liis Salumäe koos emaga. Loodetavasti on see heaks endeks, et nädalavahetustel hoitakse jahimajas ikka alati pliit kuum ja ahi soe.

Selleks aga Koeru jahimeestele kivi kotti!