Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et kormoranide heidutamise eesmärk on säästa Pärnu jõkke kudema saabuvat vimba ja tinti.
„Kormoranide saagiks langevad eelkõige just noorkalad, kes ei ole veel jõudnud kudeda. Toetudes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi varasematel aastatel samas kohas läbi viidud toitumisuuringutele, toitub kormoran valdavas enamuses Pärnu jõkke kudema tulevast meritindist ja vimmast. Kogu kormoranide heidutus ongi mõeldud piirkonnas kudevate kalade kaitseks,“ selgitas Türna.
Kormoranid on Eestis soodsas seisundis. Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seireandmete järgi pesitseb meil kormorane 47 670 paari ning nende arvukus on jätkuvalt kasvus. Tartu Ülikooli Mereinstituudis ülemöödunud aastal valminud hinnangute ja arvutuste järgi söövad kormoranid Eestis rohkem kui 9000 tonni kala aastas.
Türna lisas, et viimase kolme aasta jooksul on rakendatud mitmeid kormoranide ohjamise meetodeid. „Kasutatud on munade õlitamist, kevadist mitteletaalset ja letaalset heidutamist, samuti sügisest küttimist. Siiski ei ole kormorani populatsiooni kasvutrend oluliselt pidurdunud. Seega on oluline jätkata kombineeritud ohjamise meetoditega.“
Lähiajal hakkab Keskkonnaamet väljastama ka lube kormoranimunade õlitamiseks.
