Hiljuti ilmus Pärnu Postimehes artikkel „Kohalikud jahimehed ja loomakasvatajad esitasid Soomaa huntide kohta julgeid väiteid“, milles esines ebatäpsusi. Jahimehed soovivad asja selgitada.
Soomaa kütid kaalusid hundid ära ja said ühe kaalu ja hundiuurijad teise. Väite peale, et Soomaal paksu pahandust tegevad hallivatimehed on oma Maarjamaa liigikaaslastest tavapäratult suuremad, märkis artiklis Peep Männil, et mõlema eelmainitud isendi kordusmõõtmine näitas normaalkaalu. Algul 56 kilogrammine täiskasvanud isahunt kaalus 47 kilo, esmalt 35 kilogrammi kaalunud kaheksakuune kutsikas aga 27 kilo.
Siinkohal peavad kütid vajalikuks selgitada, et mitte kuidagi see nii ei olnud ega saanudki olla. Jahimehed kaaluvad loomi pidevalt ja kaalud on korras. Ka antud kaal on kontrollitud ja korras. 56 kilo kaaluv hunt kaaluti nelja tunnistaja juuresolekul.
Võib olla tuleb erinevus erinevatest metoodikatest. Kütid kaaluvad saagi kohe peale küttimist. Ankeedid, mis on jahimeestele kohustuslikuks täitmiseks antud, eeldavad eluskaalu, ehk siis kaalu peale küttimist. Midagi nad enne kaalumist keha küljest ei eemalda. Millal ja kuidas hundiuurijad seda teevad, seda meie ei tea. Küll aga teame seda, et meie kaalud on korras.
Huvitav on ka fakt, et kui sama hunt ametiisikute palvel neile üle anti, oli ta olnud ca 10 päeva mahamaetuna. Kuna tegemist oli hukatud suurkiskjaga, siis kütt ei soovinud trofeed ja nii maetigi kiskja maha. Kui ta välja kaevati, siis tunnistajate sõnul jooksis kehast mitmest kohast „mahlasid”, mis on ka sellise olukorra puhul tavaline.
Hunt viidi ametiisikute poolt Tartusse, kus talle siiani küttidele arusaamatul põhjusel Eesti Maaülikooli VLI veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetoolis tehti lahang.
Otsiti, mis seal otsiti ja kahtlustati, mida kahtlustati, see polegi praegu oluline. Oluline on see, et laboris ametlikus dokumendis märgiti kaaluks 49,5 kg. Seda kõike pärast nädalast soojal ajal seismist, matmist ja väljakaevamist. Kusjuures nagu eelnevalt nimetatud, kehast oli eraldunud juba hulga vedelikku ja seda osaliselt tunnistajate juuresolekul. Mis vedelikega tegemist, eks asjatundjad tea, ei hakka siin detaile kirjeldama. See laboris kaalutud 49,5 kg on ka oluliselt raskem kui Männili artiklis nimetatud 47 kg.
Samuti oli meie poolt korrektne ka kütitud noore hundi kaal, mis peale tabamist ja kaalumist oli 35 kilo. Peale hundiuurija informeerimist palus viimane, et kütt eemaldaks hundi sisikonna ja kaaluks looma ilma sisikonnata. Selleks kaaluks oli 27 kilo, mis uurijale edastati. Seega ei saa kuidagi väita, et kaal oleks kuidagi vale mõõtmise tõttu muutunud.
Jahimeestel pole siin midagi häbeneda ega varjata. Küll aga on imekspandav hundiuurijate käitumine ja totaalne usaldamatus jahimeeste osas. Kas nad tõesti arvavad, et selline tegevus suhtlemisel on jätkusuutlik ja nii saab omi asju sellise stiiliga edasi ajada…
Me ei arva, et jahimehed on alati korrektsed ja teevad 100% kõike õigesti. Aga selline totaalne halvustav ja üleolev suhtumine riigipalka saavate inimeste poolt on häbiväärne ja taunitav.
Soomaa küttide nimel
Vesto Nõgel
Peep Männili selgitus (5.12.2025): Vastuses Pärnu Postimehe küsimusele sai mainitud, et täiskasvanud hundi maosisu kaalus ca 2 kg ning et kutsika kaal 27 kg oli ilma maosisuta. Kahjuks ei olnud seda olulist aspekti artiklis välja toodud, mistõttu võis eeskätt kutsika kaalu osas lugejale jääda eksitav mulje, justkui oleks täpselt samal objekti kaalumisel saadud kaks väga erinevat näitu (35 ja 27). Mis puudutab täiskasvanud isahundi eluskaalu (56 vs 49,5), siis olid tõesti kahe erineval ajal erineva kaaluga saadud tulemused olulisel määral erinevad, kuid antud juhul ei ole mõtet spekuleerida, kas ja millises ulatuses võis see tingitud olla kaaluseadmest või kaalutava objektiga ajas toimunud muutustest. Antud juhul on oluline see, et kuigi Soomaa huntide näol on tegemist suurte, siis kindlasti mitte mingite erakordselt suurte isenditega. Näiteks aastal 2023, mil kütiti viimase kümnendi suurim arv hunte, oli 140-st kaalutud hundist 50 või enam kg kaaluvaid isendeid 5. Samuti on täiesti normaalne selle kutsika kaal, arvestades tema maos olevat toidu kogust. Ka antud huntide kehamõõtmed (tüvepikkus ja turjakõrgus) ei kinnita, et tegemist oleks oma sugu ja vanusrühma arvestades millegi erakordsega. Tartu Ülikooli teadlaste poolt tehtud geenianalüüs kinnitas, et tegemist oli (täiskasvanud isahundi puhul) tavapärase hundiga.
EJS
