EJS-i koostööpartner Eesti Kalastusklubide Liit saatis meile pöördumise seoses ahvenavaru kriitilise seisundiga Pärnu lahes, püügirahu kehtestamise ja kormoranide arvukuse riikliku ohjeldamisega.
Avaldame siinkohal nende pöördumise teksti.
Regionaal- ja põllumajandusministrile
PÖÖRDUMINE: Pärnu lahe ahvenavaru kriitiline seisund, püügirahu kehtestamine ja kormoranide arvukuse riiklik ohjeldamine
Lugupeetud minister,
Pöördume Teie poole sügava murega Pärnu lahe ja Pärnu maakonna rannikumere ahvenavarude pärast. Tuginedes värsketele teadusuuringutele ja kalurite praktilisele kogemusele, on ilmne, et senine püügikorraldus on viinud varud kriitilisse seisundisse. Ministeeriumi senised sammud on olnud ebapiisavad, eiravad teaduslikke soovitusi ning on otseses vastuolus valitsuse tegevusprogrammi lubadustega.
1. Teaduslik kinnitus: Varu on ülepüütud ja hävimas
TÜ Eesti Mereinstituudi kordusuuring „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ (RES.4.03.25-0115) kinnitab, et ahvena püügisurve Pärnu lahes on ületanud jätkusuutlikkuse piirid. Kutseline püügikoormus on märgatavalt kõrgem tasemest, mis võimaldaks varul taastuda. Praegune liigne kutseline püügikoormus hävitab varu kiiremini, kui looduslik juurdekasv seda kompenseerida suudab. Saagid on drastiliselt langenud ning suurte, kudemiseas isendite osakaal populatsioonis on viidud miinimumini, mis ohustab liigi püsimajäämist piirkonnas. Teadlaste kinnitusel tuleks uuendatud andmete järgi nii Pärnu lahes, kui kõikjal rannikumeres, vähendada kutselist püügikoormust 79%.
2. Kormoranide hävitav mõju Eesti sise- ja rannikuvetele
Lisaks püügisurvele on kogu Eesti kalastiku seisundit halvendanud kormoranide kontrolli alt väljunud arvukus. Kormoran on muutunud peamiseks faktoriks, mis takistab kalavarude taastumist mitte ainult rannikumeres, vaid ka massiliselt Peipsi järvel ja teistes Eesti siseveekogudes. See kiskja hävitab massiliselt noorkalu, kahjustades otseselt kalade juurdekasvu ja ökosüsteemi tasakaalu. Praegused meetmed kormoranide ohjamiseks on olnud täiesti ebatõhusad. Nõuame kormoranide arvukuse märksa tõhusamat ja laiaulatuslikumat reguleerimist riiklikul tasandil, et peatada kalavarude hävitamine nii meres kui sisevetes.
3. Koalitsioonileppe ja tegevusprogrammi eiramine
Valitsuse koalitsioonilepe (punkt 292) ja tegevusprogrammi punktid 384 ning 385 seavad eesmärgiks elujõulised kalavarud ja püügikoormuse viimise vastavusse teaduse soovitustega.
Hoolimata lubadustest, ei toonud 2026. aasta kutselise kalapüügi võimaluste määrus kaasa sisulist püügikoormuse vähendamist Pärnu lahes. Ministeerium on valinud „paberil tegutsemise“ tee, kus tegevuspunktid märgitakse täidetuks, kuid tegelik püügisurve jääb tasemele, mis on varudele hävitav. See on otsene vastuolu valitsuse enda lubaduste ja teaduspõhise juhtimisega.
Nõudmised ja ettepanekud:
Ajutine püügikeeld kudemisperioodiks: Nõuame ahvenavaru taastootmise tagamiseks täielikku kutseliste püügivahenditega ahvenapüügi keeldu Pärnu lahes ja Pärnu maakonna rannikumeres perioodil 15.04-15.06. Vastavalt teadlaste soovitustele on ka harrastuskalastajad nõus samal perioodil Pärnu jõe alamjooksul (kuni Reiu jõe suudmeni) kehtestama ahvenavaru taastootmise tagamiseks püügikeelu harrastuslike vahenditega.
Kormoranide riiklik ohjamine: Rakendada viivitamatult meetmed kormoranide asurkonna drastiliseks vähendamiseks nii rannikumeres, Peipsi järvel kui ka teistes siseveekogudes.
Määruse kohene korrigeerimine: Muuta 2026. aasta kutselise püügi määrust ja vähendada püügivahendite piirarve vastavalt TÜ Eesti Mereinstituudi uuringu (RES.4.03.25-0115) soovitustele.
Sisuline tegevuskava täitmine: Tegevuspunktid 384 ja 385 peavad saama reaalse sisu, mitte piirduma bürokraatliku deklaratsiooniga.
Pärnu laht on Eesti olulisim ahvena kudeala. Tegevusetus täna tähendab rannakalanduse ja kalavarude hävinemist aastakümneteks. Ootame Teie sisulist vastust ja konkreetseid otsuseid.
Lugupidamisega,
Eesti Kalastusklubide Liit
