Selle aasta viimane juhatuse koosolek toimus väljasõiduistungina Võrumaale Uue-Saaluse veinitallu. Plaani teha juhatuse koosistumine Tallinnast väljaspool, peeti kaua. Nüüd sai see lõpuks teoks.
Koosolekul osales 19 juhatuse liiget ja seda juhatas Margus Puust. Päevakorras oli kümme sisulist punkti. Pärast päevakorra kinnitamist avas koosoleku juhataja teema karujahist.
Karujahi arutelu
Ta rääkis viimase aja suundumustest suurkiskjate küttimisel ja konkreetselt karust. Küttida jõuti 28 karu, üks nuhtlusisend oli sellel ajal veel üleval. Üksikute lubade alusel lubati küttida kuni 15. novembrini, muu jaht oli suletud.
Tiit Tammsaare ja Endrik Rauna sõnul küsivad paljud mehed, et miks EJS midagi kohtus ette ei võta. Tihti inimesed ei tea, et antud vaidlustes EJS pole osapool ja ei saa kohtuprotsessis osaleda.
Arutati, et kuidas on võimalik, et kohus selliseid otsuseid teeb. Meil on ju loenduse andmed olemas, Keskkonnaagentuur töötab ja annab soovitusi ja sellest ikka ei piisa.
Mainiti ka seda, et Tartu Ülikooli teadlased on käinud Tallinna Halduskohtus kohtunikele seminari korraldamas ja sellega neid mõjutanud. Teised sihtgrupid aga pole saanud seda võimalust. Kindlasti ei ole see korrektne ja vähendab usaldusväärsust.
Hundijahi korraldusest
Arutati ka hundijahi korraldust. Endrik Rauni sõnul pole meil hundikarjadega ka mingit selgust. Kui 2023. a oli Läänemaal 5 hundikarja, siis nüüd on üks. Igaüks saab aru, et see pole loogiline. Arusaamatu, kust neid andmeid võetakse.
Juhatuse liikmed tõid näiteid, kui palju meil karusid on. Aigar Jürjensi sõnul oli 1,5×3 kilomeetrisel maatükil nende maakonnas korraga 13 karu. Järvamaal Koerus oli korraga 8 karu pildis. Selliseid olukordi pole meil kunagi olnud.
Tehti ka ettepanek korraldada talvine huntide loenduspäev, kus saaks pildi ette, palju meil tegelikult hunte on.
Raul Vahteri sõnul pole nii tasakaalust väljas veel kunagi suurkiskjate arvukus olnud ja toidubaas on sellest tulenevalt kehvas seisus.
Otsustati, et tuleb teha aktiivset tööd adekvaatse info levitamisel ühiskonnas ja anda teavet, kuidas on suurkiskjate ja nende toidubaasiga olukord tegelikult meie looduses.
Järelevalvest ja ohuennetusest
Järgmine teema oli Keskkonnaameti järelevalve ja ohuennetus. Raivo Aeg ja Endrik Raun tutvustasid politsei poolt tehtud analüüsi.
Arutati teemadel kas Keskkonnaametil on õigus jahimehe autot pärast jahipäeva teel peatada ja autos oleva püssikoti sisu kontrollida? Kas Keskkonnaametil on õigus üldse relvasid kontrollida? Kuulati, kuidas politseis tõlgendatakse korrakaitseseaduse raames ohuennetust.
Läänemaal oli toimunud KeA-ga koostöös teabepäev, kus ametnikud väitsid, et relvade kontrollimine on nende õigus. Palusime teha politseid selle kohta analüüsi.
Juhatuse liikmed kirjeldasid olukordi, kus relvasid kontrollitakse enne jahti, peale jahti, söögipauside ajal tullakse ja kästakse autos olevad relvad ette näidata.
Teemat arutati pikalt. Analüüsist selgub, et enne jahti ja jahi lõppedes KeA-l relvade kontrolliõigus puudub. Samuti kui kontrollitakse autosid, tuleb teha läbivaatuse protokoll.
Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et hetkel täit selgust pole. Politsei koostatud analüüs on ka teatud ametnike tehtud ja see ei pruugi olla absoluutne tõde. Arutati, et pöörduda tuleks õiguskantsleri ja kliimaministeeriumi poole.
Otsustati teha pöördumine peale ametnikega kohtumist Tartus.
Ülevaade kormoranidest
Ülevaade kormorani teemast tegid Mati Kivistik ja Tõnu Peterson, kes kuuluvad kormorani töörühma EJS-is. Nad kõnelesid, mis teemad on laual, millised on probleemid ja missugused on lahendused. Eelnevalt oli juhatuse liikmetele laiali saadetud lisamaterjalid tutvumiseks.
Kormorani taasasustus toimus 1983. a. Sealt alates on arvukus tõusnud ja täna loetakse Eestis 48 000 pesitsevat paari. Teada on 50 lindude kolooniat. Kolooniad on tekkinud ka mandri Eestis Võrtsjärve Tondisaarel, Pühajärve ääres jm.
Põhiliselt on kolooniad siiski laidudel. Küttimise numbrid on alla 2000 aastas. Peaksime küttima aga 10 korda rohkem.
Juhatuse liikmed arutasid olukorda ja otsustasid, et luua koos kalameeste organisatsioonidega Jahisesse vaatluste registreerimise võimalus.
Seakatku olukorra ülevaade
Edasi kuulati ära ettekanne EJS-i sisendist SAK-iga võitlemiseks. Selle tegi Marko Vinni.
Ta rääkis sellest, mis on küttimisele kaasa aidanud. Need on:
- Koostöö kõikide osapoolte vahel,
- Öösihik – 90% kütitud metssigadest,
- Toetus – 65€ kütitud metsseale (meede lõppes, langus 23%),
- Trihinella proovid – jahiaasta lõpuni tasuta,
- Metssealiha kokkuost – konserviks (2,40 eur/kg + km) 5000 metssiga,
- Esmakäitluskoha meede 2.0.
Samuti tegi ta ülevaate, milline võiks olla meie strateegia uueks perioodiks.
- Kodusseafarmide ümbruse seire koordineeritult teatud intervallide tagant (kokku leppida). Ja kokku leppida, kas riik tellib meilt või viib ise läbi. Õnnestumiseks peab paigas olema õigused, kohustused ja vastutus.
- Puhveraladelt ja kaitsealadelt küttimine – vastavalt viiruse levikuga kaardil (viiruse äärealadelt).
- Max asutustihedus 3/1000 ha – tagab ka ökoloogilise tasakaalu metsas.
- Öösihiku kõikide piirangute maha võtmine.
- Suvekuudel söödapiirangute kaotamine.
- Toetuse meetme üle Eesti rakendamine 2.0.
- Droonimeeskondade välja koolitamine.
- Metsseaaedikud jahikoerte treenimiseks.
- Peibutussööda kasutamine küttimise eesmärgil (koguse suurendamine).
- Bioturvalisuse info levitamine.
Vinni tutvustas ka kitsaskohti, mis takistavad SAK-iga võitlemist.
- Kaitsealad on hetkel võimalikud kolded, kust andmed puuduvad.
- E-tiiger tahab hüpet teha, aga asjad lähevad aeglaselt.
- Korjuste leidmine.
- Jätkata küttimist traditsiooniliselt (lihtsam jahimeestele selgitada).
- PTA kodulehel infot palju, kuidas sealt ühiskonnani jõuab? SAK kommunikatsiooniplaan.
- Koolitused (droonimeeskondade moodustamine).
Lõpetuseks andis Vinni ülevaate, missuguseid ettepanekuid on PTA toetanud.
- Peibutussööt – 10 kg korraga (max 100kg kuus).
- Suvekuudel (1.06 – 30.09) söödapiirangute kaotamine.
- Max asutustihedus 3 isendit/1000ha.
- Toetusmeede 2.0 (juuli-august-september) üle Eesti.
- Keskkonnakomisjon algatab jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu.
- Droonide kasutamine seires.
Ülevaade põtrade küttimisest
Põtrade küttimise vahekokkuvõtte põdra-aastal tegi Priit Vahtramäe. See ilmub eraldi artiklina kodulehel.
Kokkuvõte kokkutulekust
Jahimeeste kokkutuleku 2025 kokkuvõtte tegi tegevjuht Tõnis Korts. Ta tutvustas tagasiside küsitluse tulemusi ja eelarvet. Kokkutulekuga jäädi üldiselt rahule ja ka rahalise poole pealt saadi hakkama vaatamata suurenenud kuludele seoses ilmastikuga.
Tegevjuhi ülisuur tänu kuulus Põltsamaa jahimeestele eesotsas Aigar Jürjensiga ja Toivo Tõntsoniga, kes andsid hindamatu panuse. Ilma nendeta oleks olukord olnud hoopis teine.
Võlgnevustest
Lootusetute võlgade mahakandmine oli järgmine päevakorra punkt ja selle kandis ette tegevjuht.
Võlad pärinevad 2021-2022. aastast. Võlgu oli kordades rohkem ja kõik mis oli võimalik kätte saada, on kätte saadud. Need võlad tekkisid meil eelmise raamatupidaja ajal. Temaga töösuhe on tänaseks lõppenud. Audiitori nõue oli, et bilanss tuleb puhtaks teha ja seetõttu on küsimus päevakorras.
Juhatuse liikmed arutasid teemat ja leidsid, et mõne inimese ja organisatsiooniga tuleks veelkord rääkida. Juhatus hindas tervikuna, et nõuete laekumine on muutunud võimatuks ja teha vajalik kanne raamatupidamises:
– maha kanda nõue summas 1603,73 EUR,
– kantakse nõue bilansist välja ja kajastatakse kuluna aruandeperioodil oktoober 2025.
Liikmete avalduse ülevaatus
Järgmine päevakorra punkt oli liikmesorganisatsiooni Eesti Naisküttide Seltsi (ENS) avalduse läbivaatamine.
ENS esitas suvel avalduse sooviga liikmelisus lõpetada seisuga 31. detsember 2025. ENS-l puudub enda jahipiirkond, mis annaks sissetulekut. Seltsi ainus sissetulek on liikmemaksud ja üldkoosolek ei olnud nõus liikmemaksu tõstma. 85% naisküttidest kuuluvad EJS-i mõne teise seltsi kaudu, nii et naiskütid toetavad EJS-i jätkuvalt.
Avaldust arutati juba juhatuse septembrikuu koosolekul ja siis pandi see ajutiselt pausile, et olukorda uurida. Tänaseks on vesteldud ENS-i esindajatega ja nende soov on endine. Tegevjuhtkond on leidnud edasise koostöövormi ja selleks on koostööleping. See on kavas sõlmida järgmisel aastal.
Juhatus rahuldas avalduse ja toetas ideed sõlmida koostööleping.
Muud teemad
Muude teemade osa arutati jahimeeste pingi annetuste käiku. Ülevaate tegi tegevjuht ja büroo poolt esitati palve, et juhatuse liikmed levitaksid infot oma piirkonnas, et lõplikust summast on veel raha puudu.
Edasi tutvustas tegevjuht plakatit vigastatud või hukkunud uluk teel käitumisjuhend.
Kui juhatuses esitleti kevadel projektijuhi Urmas Salmu poolt käitumisjuhendit, siis tuli juhatuse poolt ettepanek see teha illustreeritud piktogrammiks, et oleks paremini mõistetav. Nüüd on asi valmis ja esitlemisel.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 15. jaanuar 2026. a.
