Juhatuse veebruarikuu korraline koosolek

Juhatuse veebruarikuu korraline koosolek

649
Fotod: EJS

Juhatuse veebruarikuu korraline koosolek toimus 9. veebruaril Tallinnas ja veebis. Kokku osales 19 juhatuse liiget.

Koosolekut juhatas Margus Puust ja protokollis Lea Truska.

Esmalt õnnitleti sünnipäevalapsi, kelleks olid Priit Vahtramäe, Andres Onemar ja Kalle Palling.

Põdra asurkonna ülevaade

Kokku käsitleti üheksat sisulist teemat. Pärast päevakorra kinnitamist tegi ülevaate põdra küttimisest eelmisel hooajal Priit Vahtramäe. Seda esitlust saab lugeda siit.

Edasi jätkas juhatus põdra teemaga. Külla oli kutsutud Rauno Veeroja, eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Keskkonnaagentuurist. Veeroja rääkis põdra arvukuse muutustest viimase 10 aasta jooksul. Asurkonna suurus oli tema sõnul 2022. aasta alguses umbes 11 800 isendit (11 000‒12 500) ning 2022 jahihooaja alguses ca 16 000 isendit.

Keskkonnaagentuuri soovitatud küttimismaht oli 4800-5400, kütiti 4526 isendit. Soovitatav talvise arvukuse sihttase on Veeroja sõnul 10 000‒11 000 isendit.

Spetsialisti sõnul oli põdra pabulaindeks väga hea. Seirealade pabulaindeks keskmiselt 7,2 põdra pabulahunnikut 1 km loendusmarsruudi kohta vastab asustustihedusele umbes kuus isendit 1000 ha kohta, sellest kütitud isendite osa maha arvatuna jääb talviseks asustustiheduseks umbes 5,5 põtra 1000 ha kohta. 2023. aasta kevadel lisandub 48. seireala ja see asub Kaitseväe keskpolügonil.

Veeroja võrdles ka jahiaegseid vaatlusi kolme aasta jooksul.

2022 vaatluskaartidel (08.02.2023 seisuga):

  • 330 (350) põdra vaatlusandmetega vaatluskaarti (3 292 jahipäeva).
  • 10 172 isendi vaatlust, neist eristatud isendeid 9066 (2800 pulli, 3863 lehma ja 2403 vasika vaatlust).
  • keskmiselt vaadeldi nii jahi esimeses kui ka teises pooles 3,1 isendit jahipäeva kohta.
  • vaadeldud isenditest kütiti kokku 3463 isendit (34%), kellest 993 olid vasikad (28,7%).

2021 vaatluskaartidel:

  • 378 (408) põdra vaatlusandmetega vaatluskaarti (3 879 jahipäeva).
  • 11 448 isendi vaatlust, neist eristatud isendeid 10 585 (3227 pulli, 4429 lehma ja 2929 vasika vaatlust).
  • keskmiselt vaadeldi nii jahi esimeses kui ka teises pooles 3,0 isendit jahipäeva kohta.
  • vaadeldud isenditest kütiti kokku 4149 (36%), kellest 1278 olid vasikad (30,8%).

2020 aastal vaatluskaartidel:

  • 337 (355) põdra vaatlusandmetega vaatluskaarti (3106 jahipäeva).
  • 10 440 isendi vaatlust, neist eristatud isendeid 9 298 (2939 pulli, 3822 lehma ja 2537 vasika vaatlust).
  • keskmiselt vaadeldi jahi esimese pooles 3,2 ja jahi teises pooles 3,0 isendit jahipäeva kohta.
  • vaadeldud isenditest kütiti kokku 3436 (33%), kellest 1003 olid vasikad (29,2%).

Esineja rääkis ka põdralehmade potentsiaalsest viljakusest. 2021. aastal oli loodete arv viimase 15 aasta madalaim, 2022. aastal oli nii loodete kui ka tiinuse kollakehade arv viimase 10 aasta kõrgeim esialgse kokkuvõtte põhjal.

Veeroja tutvustas veel kütitud põtrade keskmise vanuse (v.a vasikad) muutuseid aastatel 1992‒2022 ja põdraasurkonna vanuselist struktuuri. Samuti näitas ta materjali mullikate ja vanemate isendite jaotusest kütitud isendite vanuselise jaotuse põhjal. Vasikate osakaaluna on materjalis kasutatud nende osakaalu jahiaegsetes vaatlustes.

Kokkuvõtteks ütles Rauno Veeroja, et 4536 põdra küttimisega olulist üldarvukuse langust tõenäoliselt ei kaasnenud ning eeldatavasti jäi 2022. aasta jahihooaja järgne talvine põdra arvukus 10 500‒12 000 isendi vahemikku. Arvukuse muutuste osas annavad selgema pildi eelseisvad pabula- ja jäljeloendused.

Piirkonniti on asustustihedus ebaühtlane ning aastaid samade (lihtsatest) printsiipide alusel jahindusnõukogude poolt määratud küttimismahud võivad põhjustada piirkonniti nii tugevat üle- kui ka alaküttimist.

Soovitud küttimisstruktuurist kinnipidamine ei ole jahipiirkonna tasemel sageli paraku võimalik. Üsna sageli on küttimismahu mittetäitmise põhjuseks jahindusnõukogu poolt määratuga võrreldes oluliselt erinev lokaalse asurkonna struktuur, mitte aga põtrade puudus. Sama efekt kaasneb ka rangete valikküttimise põhimõtete rakendamisel. Jahipiirkonna tasemel ei tasuks struktuuri hoidmisega „pilli lõhki ajada“. Oluline on struktuuri hoidmine laiemalt mitmetest naaberjahipiirkondadest koosneva nn ohjamispiirkonna tasemel.

Vasikate vähesuse korral ongi mõistlik jätta neist mõni küttimata. Oluline on jälgida, et neid asurkonna normaalseks uuenemiseks piisaval määral (ca 25% talvituvast asurkonnas) alles jääb.

Juhatuse liikmetel oli võimalus küsida küsimusi ja seda kasutati aktiivselt. Nii näiteks uuris Tiit Tammsaar, kas on korrelatsioon suurkiskjate arvukuse ja põtrade arvukuse vahel. Seosed on olemas. Endrik Raun aga tuletas meelde eelmist juhatuse koosolekut, kui Marko Kübarsepp tutvustas, kui palju tarvitab toiduks põtru üks hundikari.

 Arutelu öösihiku üle

Edasi tehti ülevaated kohtumistest öösihiku teemal Riigikogu komisjonides. Neid tegid Raivo Aeg ja Endrik Raun, kes komisjonides osalesid. EJS-i esindajad käisid 17. jaanuaril keskkonnakomisjonis ja üks esindaja käis 7. veebruaril õiguskomisjonis. Raivo Aeg tutvustas õiguskomisjoni tulemusi.

Keskkonnakomisjon saadab öösihiku lubamise seaduseparandused suurde saali, kus 15. veebruaril toimub teine lugemine.

 Kokkuvõte põhjamaade foorumist

Kokkuvõtte põhjamaade CIC-i liikmete foorumist tegi Margus Puust. 1.-2. veebruarini toimus Rootsis, jahimeeste peakorteris Öster Malmas Põhjamaade jahinduslik koostööfoorum, kus osalesid ka CIC-i president ja ametnikud. Ülevaate sellest leiab siit.

Arutelu Aruvälja jahiseltsi üle

Järgmise päevakorrapunktina jätkati Aruvälja Jahiselts MTÜ teemaga. Kuna eelmises juhatuses polnud kohal Jaanus Põldmaad, siis arutelu jäi pooleli. Sellel koosolekul Põldmaa osales ja sai sõna ülevaateks. Põldmaa sõnul korraldati jahtkonna üldkoosolek, kus hääletati kahte küsimust kuidas jätkata. Esimene küsimus oli, kas soovitakse jätkata iseseisva MTÜ-na või Pärnumaa Jahimeeste liidu liikmena ja kas soovitakse iseseisvalt kasutada jahipiirkonda. Hääletamise tulemus oli Põldmaa sõnul 11 iseseisvana jätkamise poolt ja 9 vastu.

Järgnevalt toimus elav arutelu, kus juhatuse liikmed avaldasid oma arvamusi. Arvamused olid väga erinevad, aga üldine seisukoht oli, et austada tuleb jahiseltskonna otsust. Juhatuse liikmed rõhutasid seda, et peame kaitsma EJS-i väärtusi. Samuti oldi seisukohal, et tuleks kohapeal leida toimiv lahendus, sest koostöö maakonnatasemel ja maakonna katusorganisatsioon on väga oluline. See lahendus peaks võimaldama kõikidel seni seltskonda kuulunud jahimeestel jahipidamist jätkata. Tauniti Keskkonnaametiga kohtus käimist.

Aktuaalsete teemade arutelu

Edasi arutati Eesti Põllumajandus kaubanduskoja (EPKK) liikmeks astumist. Ettepaneku oli eelnevalt teinud juhatuse liige Jaak Volmer. Tutvuti nimekirjaga, kes kuuluvad EPKK koosseisu. Juhatus otsustas, et volitatakse juhatuse liiget Tiit Tammsaart ja tegevjuhti kohtuma EPKK juhiga, et liikmelisust arutada ja juhatus toetas liikmeks astumist.

IT-alasest koostööst erinevate riigiametitega kõneles projektijuht Karri Urban. Ta demonstreeris ka Keskkonnaametilt hommikusel nõupidamisel saadud kaartide näidiseid, kuhu on sinisega märgitud pliimoona keelu alused territooriumid. Teatavasti hakkab 15. veebruarist Euroopa Liidus kehtima pliihaavlite kasutamise keeld märgaladel. Peatselt saab see kaart kättesaadavaks ka jahimeestele.

Edasi arutati kas toetada Sõrve looduskaitseala (Põhja-Eestis) moodustamist. Meie poole pöördus Studio Viridis esindaja ja koostööpartner Val Rajasaar palvega toetada Sõrve looduskaitseala moodustamist. Lingid materjalidele saadeti juhatuse liikmetele e-kirjaga.

Juhatuse liikmete seisukoht oli, et antud küsimuses tuleb küsida seisukohta kohalike jahikogukondade käest. Sest see mõjutab eelkõige neid. Nemad on esmased otsustajad ja EJS on neile vajadusel nõuandja. EJS-i andmetel on seltside poole arvamuse saamiseks ka pöördutud.

Viimase sisulise punktina anti ülevaade jahiseaduse arutelust Keskonnaministeeriumis juhatuse liikmete Toomas Kõuhkna ja Jaak Volmeri poolt.

KeM ootas maaomanike ja jahimeeste esindajaid kohtumisele, et arutada, millised on jahiseaduse senise kümneaastase praktika suurimad kitsaskohad ja kokku leppida edasised sammud seaduse muudatusteks. Ülevaate tegid seal osalenud juhatuse liikmed.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. märts.