Põhjamaade jahindusfoorum

Põhjamaade jahindusfoorum

532
CIC Põhjamaade foorum. Fotod: EJS

1.-2. veebruarini toimus Rootsis Öster Malmas maailma jahinduse katusorganisatsiooni CIC-i raames põhjamaade jahindusfoorum, kus osalesid ka Baltimaade jahiseltside esindajad.

Foorumil osalenud EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul kuulume ka meie oma jahindusega pigem põhjamaade hulka. „Meie suhtumine keskkonda on sarnane ja sarnased on ka probleemid, mis meie ees seisavad. Vahetada omavahel kogemusi ja leida koos ühiseid lahendusi meie väljakutsetele on tunduvalt efektiivsem kui üksinda nokitseda. Palju arutasime näiteks plii kasutamise üle jahipidamisel,“ sõnas Puust.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu arvates lisas foorumile oluliselt kaalu asjaolu, et sellel osales ka CIC-i president Philipp Harmer. „Presidendi sõnul on jahinduse käsitlus erinevates Euroopa piirkondades erinev. Ühine on aga kõigil asjaolu, et teenitakse loodust ja keskkonda. Talle meeldib, et Põhjamaades käsitletakse jahindust looduskaitse osana ja regiooni riikide omavaheline koostöö on konstruktiivne ja pidev,“ lisas ta.

Foorumi avas põhjamaade koostöögrupi esimees Mikael Antell ja seda juhtis Torsten Mörner. Mõlemad kiitsid koostööd CIC-i raames ja nimetasid seda kohaks, kus kohtuvad inimesed.

CIC-i presidendi Philipp Harmer sõnul ei tohiks CIC-i organisatsioonina olla hästi hoitud saladus, mida keegi ei tea. Peame omi tegevusi rohkem tutvustama. Kui FACE on jahindust tutvustav organisatsioon Euroopa tasemel, siis CIC teeb seda tööd maailma mastaabis.

Tutvuti Rootsi jahindusega

Rootsi jahiseltsi juht Dag Liden tutvustas riigi jahiseltsi ajalugu. Juba 1938. aastal otsustati Rootsis valitsuse tasemel, et jahiselts peab olema vastutav ulukite hea käekäigu eest. Täna jahimeeste arv tõuseb ja samuti jahi populaarsus. Eriti lisandub jahimehi linnadest, mis on huvitav fakt. Jahimeestel peab olema tema sõnul faktipõhine lähenemine ja eetilis-moraalne baas. Rootsi jahimehed pole kaitse positsioonis, nad on head poliitiliselt ja lobbys.

Tänane Rootsi jahindus on hariduslik ja baseerub kultuurile. Väljakutse on olla inimeste lähedal ja teha head koostööd valitsusega. Lisaks valmistatakse arengudokumenti kuni aastani 2030. Kui varem oli neil programm „noored jahimehed“ siis nüüd tuleb seda käsitleda kui „uued jahimehed“, sest jahimeheks hakatakse ka vanemas eas, ka pärast 50. eluaastat.

Pliimoona keelustamise arutelu

Pliimoona kasutamisest ja keelamisest rääkis Niels Kanstrup Taanist, kus täielik pliikeeld kehtib juba pikka aega. 1970.‒1980. aastal uuriti Taanis plii mõju märgaladele ja leiti, et see on kahjulik. 1981. a ilmusid esimesed keelud plii kasutamisele taldrikute laskmisel märgaladel.

1986. a hakkasid kehtima esimesed keelud jahipidamisel. 1993. aastal keelati Taanis pliimoona kasutamine kõigis biotoopides, välja arvatud metsas. 1996. aastal lisandus kauplemiskeeld. Viimane otsus tehti eelmisel aastal selle kohta, et alates 1. aprillist 2024 hakkab kehtima plii kasutamise keeld kesktule padrunite kohta.

Edasi käsitles Kanstrup jahimeeste hirmusid selles osas, et alternatiivmoon ei ole turvaline, efektiivne ja kättesaadav. Tema sõnul ei vasta see tõele, et alternatiivmoon annab rohkem rikošetti kui pliimoon. Ja sellest tulenevalt kardetakse rohkem õnnetusi. Taani kogemus seda ei näita. Oma väites tugines ta Taani jahimeeste kindlustusregistri andmetele.

Samuti väitis Kanstrup, et õnnetused relvadega tulenevalt alternatiivmoonale üleminekul praktiliselt ei suurenenud. Oma ettekandes analüüsis ta põhjalikult alternatiivmoonale üleminekut. Tema sõnul on Taani jahimehed seda aktsepteerinud ja kuna Taanis on elatustase kõrge, siis on inimesed ka kõrgemate hindadega kergemini hakkama saanud.

Plii osas tegi ettekande ka Rootsi jahimeeste seltsi esindaja, kes rääkis, kuidas asjad Rootsis on. Rootsis on keskkond ja looduslik olukord hoopis teine kui Taanis. Taanis ei ole praktiliselt loodusmaastikku ja ta on tihedalt asustatud.

Rootsi jahimehed ei võitle plii kasutamise lõpetamise vastu, nad soovivad terviklahendust, mida nende sõnul Rootsis veel pole. Nende sõnud pole vaja lahendada ühte probleemi ‒ pliid keelata, vaja on leida terviklahendus. Rootsi jahimeestel ei ole vaja pliimoona, neil on vaja toimivat moona ja siin on neil täna probleeme. Sellega aga tegeletakse ja otsitakse lahendust.

Suurkiskjate arutelu

Foorumil räägiti ka suurkiskjatest ja eriti hundist. Rootsi esindajate sõnul on neil praegu ca 600 hunti. Nende parlament on teemat arutanud ja vastu võtnud otsuse, et hunte peaks Rootsis olema 170‒250 ehk siis oluliselt vähem. Tutvustati, millised on hundi ja inimese peamised konfliktid. Peamiselt on probleem Põhja-Rootsis põlisrahva saamide piirkonnas, kus kasvatatakse traditsiooniliselt põhjapõtru. Kui ilves murrab põhjapõdra, siis ta sööb seda vaikselt. Aga hundid hirmutavat põhjapõdrakarjad laiali ja saamidel on vaja teha suuri jõupingutusi, et neid jälle ülesse leida ja kokku ajada. Sellest tulenevalt Põhja-Rootsis huntide suurt arvukust ei soosita.

Hunditest rääkisid ka soomlased, kelle seisukoht oli, et isendipõhiselt ohjamiselt on vaja üle minna populatsioonipõhisele.

Väga huvitava ettekande tegi dr Heidi Krüger Soome keskkonnaministeeriumist. Tema tutvustas oma projekti märgalade taastamisel.

Foorum lõppes ekskursiooniga Öster Malma loomapargis, kus võib näha põtra, punahirve, kabehirve, metsist, faasanit, väike laukhane jt.

JAGA