Juhatuse septembri koosolekul arutati mitut olulist küsimust

Juhatuse septembri koosolekul arutati mitut olulist küsimust

541
EJS-i juhatus osalises koosseisus. Foto: EJS

Juhatus alustas taas tööd pärast suvepuhkust. 14. septembril toimus juhatuse korraline koosolek Tallinnas EJS-i kontoris ja veebis. Kokku osales 16 juhatuse liiget 24-st. Koosolekut juhatas president Margus Puust. Päevakorras oli seitse sisulist punkti.

Koosolekut alustati presidendi ülevaatega kohtumistest regionaal- ja põllumajandusministri ning kliimaministritega. EJS-i esindus, eesotsas Margusega, on septembris kohtunud kahe ministriga (vaata lähemalt siit ja siit). President tegi ülevaate käsitletust ja kokkulepitust. Samuti räägiti selle päevakorrapunkti all seakatku levikust riigis. Puust palus piirkondadest ülevaateid, eriti SAK leviku piirkondadest. Piirkonna esindajad seda ka tegid. Ühiselt leiti, et metssigu on vaja aktiivselt küttida, et katkule taas piir panna. Riigilt oodatakse öösihiku kasutamise võimaldamist.

Struktuuri arutelu

Edasi toimus EJS-i võimaliku struktuuri arutelu. Arutati keskuse, maakondlike keskuste ja seltside struktuuri. Põhiteema keskendus sellele, kuidas tagada liikmete võrdne panustamine jahinduse arengusse. Teema ei ole lihtne ja arutelud selle osas jätkuvad edaspidi. Võimalike variantide väljatöötamine on vastava juhatuse komisjoni ülesanne. Plaanis on ka arutelud piirkondades.

Selle punkti raames tehti ka lühiülevaade Viljandimaa Jahimeeste Liidu arengutest. See võeti teadmiseks. Samuti räägiti Valgamaa Jahimeeste Ühistu ümberkorraldustest. Juhatuse liikmed arutasid ka Valgamaa pöördumist, mille olid saatnud Palupera jahiseltsi esindajad. Juhatus leidis, et ei ole eetiline ja võimalik sekkuda liikmesorganisatsiooni sisemistesse asjadesse. Samas oldi seisukohal, et jahimeestel peaks jahipidamise võimalus olema ja see säilima ka võimalike ümberkorralduste käigus.

Edasi vaadati läbi MTÜ Uhtna jahtkonna liikmeks astumise avaldus. Sellesse suhtuti toetavalt ja võeti MTÜ liikmeskonda. Jahtkond oli enne EJS-i liige läbi Rakvere Jahindusklubi.

Lisaks räägiti läbi EJS-i keskuse struktuuri muudatus. Tegevjuht tegi ettepaneku juhatusele kaotada büroo struktuurist tegevjuhi asetäitja ametikoht. Kollektiiv on väike ja piisab ühest juhist. Samas on ettepanek luua edaspidi jahindusnõuniku koht. Tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe suundub pensionile novembri lõpus ja sellega lõpeks ka asetäitja ametikoht. Andres Lillemäega on kokkulepe tehtud ja juristidega (sh tööõiguse juristiga) on asjad läbi arutatud. Juhatus toetas tegevjuhi ettepanekut.

Otsuses küttimismahtude osas

Koosolekul tehti ülevaade maakondlike jahindusnõukogude otsustest küttimismahtude kohta. Milline seis on sõraliste küttimismahtude osas, sellest tegi kokkuvõtte maakondade kaupa juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Ettekanne oli juhatuse liikmetele huvitav ja selle lõpus tehti Vahtramäele tubli töö eest toetav aplaus.

Osaühingu saatus

Järgmise punktina toimus arutelu Eesti Jahimees OÜ edasisest saatusest. Osaühing on registreeritud äriregistris 19.10.2001 aastal, reg. nr. 10809627. Osakapitaliga 40 000 krooni ja 100% EJS-i osalusega.  Põhitegevusala on kirjas kirjastustegevus. Ainuke juhatuse liige on Andres Lillemäe.

Osaühing loodi 2001. aastal ajakirja peatoimetaja Ülo Kraani eestvedamisel jahindusalaste trükiste kirjastamiseks ja väljaandmiseks. Sisulist tegevust ei ole toimunud aastaid. Bilansi järgi on varasid 3417 eurot. Võlgnevusi ja võlglasi ei ole.

Tegevjuht palus juhatuse seisukohta, kuidas edasi toimetada – kas likvideerida see OÜ või hoida edasi. Küsimus kerkis päevakorda, kuna ainukene juhatuse liige Andres Lillemäe suundub alates detsembrist pensionile.

Juhatus arutas teemat ja leidis, et hetkel pole likvideerida mõtet. Juhatuse liikmeks määrati tegevjuht ja Andres Lillemäe kutsuti seoses pensionile minekuga tagasi.

Muud küsimused

Muud küsimuste all arutati jahirahu 2023 korraldamisest. See toimub 14. detsembril Pärnus Rannahotelli alal. See organiseeritakse Pärnumaa Jahimeeste Liidu eestvedamisel.

Edasi arutati kokkutuleku 2024 korraldamist. Ettepanek on korraldada see 12.–14. juulil 2024. a Rutjal Lääne-Virumaal. See toimuks ühisprojektina koos Kaitseliiduga. Juhatus arutas seda mõtet ja leidis, et see on huvitav ja seoses koostöölepingu sõlmimisega Kaitseliiduga on ühised ettevõtmised igati tervitatavad ja seega toetati ettepanekut.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 12. oktoober Tallinnas ja veebis.