Juhatuse märtsikuu koosolekul arutati olulisi teemasid

Juhatuse märtsikuu koosolekul arutati olulisi teemasid

288
Juhatus arutas aktuaalsetel jahindusteemadel. Foto: EJS

Juhatuse märtsikuu korraline koosolek toimus 14. märtsil algusega kell 13 Tallinnas Kuristiku 7 ja veebis. Osales kokku 21 juhatuse liiget.

Juhatuses tuli ettepanek kinnitada päevakord selliselt, et muude küsimuste alt tõsteti Pärnumaa teema teiseks põhipunktiks. Päevakord kinnitati ühehäälselt ja see sisaldas kaheksat sisulist punkti.

Struktuuri arengud

Esimene teema oli EJS-i struktuuri arutelu. Selle juhatas sisse juhatuse vastava töögrupi juht Toomas Kõuhkna. Kõuhkna tegi vahekokkuvõtte toimunud struktuuri aruteludest. Ta tuletas meelde, miks teema laual on ja mis olid arutelude eesmärgid. Üks eesmärk on tugevdada maakondlikku koostööd ja teine ühtlustada liikmemakse läbi maakondliku organisatsiooni EJS-i kuuluvate ja otsekuuluvate seltside vahel.

Hea on see, et arutelu on käima läinud ja seltsid on omi ettepanekuid ja arvamusi aktiivselt edastanud. Tartu Jahindusklubist Jaak Volmer on käinud kohapeal (Saaremaal ja Raplas) asju selgitamas ja samuti telefonitsi küsimustele vastanud.

Kõuhkna sõnul on hea, kui oma organisatsiooni puutuvaid arutelusid teeme ja seal aktiivselt osaleme. See kuulub iga organisatsiooni arengu juurde, et aeg-ajalt struktuurile pilgu heidame ja mõtleme, kas saame midagi paremini teha.

Kõuhkna väitel on väga positiivne see, et EJS-i keskuse tööd on paljud liikmed kiitnud ja on olnud ka nõus seda edaspidi ja põhjendatud vajaduse puhul ka suuremalt toetama. Sel juhul soovitakse aga näha täpselt plaani, kuhu raha kulutatakse.

Kõuhkna sõnul on veel lahtine, kas me selle punkti ka juhatuse poolt volikogu lauale hääletusele paneme, seda näitab aeg. Selle otsuse teeme juhatuse koosolekul aprillis.

Rakveres seisab arutelu veel ees, Põlvamaal oli see 14. märtsil. Harjus on asja arutatud ja Andres Vainola sõnul on arvamused olnud erinevad. Need seltsid, kes kuulvad Harju alla, tahaks rohkem maksta, need, kes on otse EJS-i liikmed, soovivad otsustamiseks näha, mida selle rohkema rahaga tehakse. Vainola sõnul oleks vaja aega, et asja rohkem selgitada ja seejärel teha küsitlus arvamuste kohta. Selleks volikoguks aga ei jõua asjadega kindlasti ühele poole.

Margus Puusti sõnul on Harju Jahindusklubi Ardu Jahiseltsi poolt saadetud ka kirjalik arvamus ümberkorralduste kohta, mis on juhatuse liikmetele edastatud materjalidega.

Tarmo Lehiste sõnul Pärnumaa juhatuses arutati teemat ja liidu osas see reform eriti midagi ei muuda. Märtsi teisel poolel on plaan saada kokku EJS-i otsekuuluvate seltsidega ja siis selgub nende arvamus.

Mati Kivistiku sõnul on seda reformi vaja. Võrus seda toetatakse ja  Võru olukord on ka teine, sest kõik seltsid kuuluvad EJS-i läbi keskuse. Kaks seltsi ei kuulu kuskile, aga on olnud positiivsed edasise koostöö osas.

Järvas on Arvi Luugi sõnul 18 seltsi klubis ja 4 eraldi, neil on koosolek veel tulemas, sest oodati tänane arutelu ära.

Jaanus Põldmaa sõnul võiks laual olla ka alternatiivne variant. Ta tuletas meelde kadunud Priit Piilmanni mõtet, et EJS võiks olla ka füüsiliste isikute liit. Kogu seltsitegevus jääks maakonda ja seadus-teadustegevus lihtsalt väljendudes jääks keskusele. Siis saaks kõik jahimehed olla kõiki jahimehi ühendava organisatsiooni liikmed.

Jaak Volmeri sõnul on see ajaloos ka kaks korda suures saalis olnud ja pole toetust leidnud.

Raplas oli ka ümarlaud, kus osalesid Jaak Volmer ja Tiit Tammsaar.

Maakondliku katusorganisatsiooni teket maakonnas võimalikuks ei peetud, aga argumenteeritud liikmemaksutõusu ollakse nõus arutama.

Priit Vahtramäe andis Viljandi kohta infot, et paljud juhid ei toeta seda muudatust, kuna maakondlik ümberkorraldus on just toimunud. Tema sõnul on küsitud ka, miks ei võiks maksustada Jahise kaudu. Vahtramäe sõnul kutsutakse seal tõenäoliselt kokku ka seltside ümarlaud, sobivate kuupäevade otsimine ja kooskõlastamine käib.

Valgas arutelu seisab ees. Kutsutakse ka seltsid, kes kuuluvad otse EJS-i.

Hiiumaa esindaja Andres Onemari sõnul tahetakse Hiiumaal olla ise peremehed ja oma raha ise kokku korjata. On olemas soov olla iseseisev ja mitte sõltuda niipalju Tallinnast. Samas põhjendatud liikmemaksu tõusu ollakse nõus arutama.

Onemari sõnul tuleks muuta EJS-i põhikirja ja viia sisse maakonna esindaja esindatus juhatuses. See tugevdaks maakonda, nagu ka arengusuunad ette näevad. Sellega oldi nõus.

Saaremaal toimus arutelu. Kutsuti esinema Jaak Volmer, kes selgitas muutuste vajalikkust EJS-i kui organisatsiooni arengu vajadustest lähtuvalt. Ive Kuninga sõnul leidis algatus toetust ka nende hulgas, kes otse EJS-i kuuluvad. Ideid arutatakse veel seltside koosolekutel.

Jaak Volmeri sõnul tuleb ära unustada rindejooned meie vahel, neid pole. Küsimus on organisatsiooni pikemas visioonis 5-10 aastat.

Selge on see, et kuni pole omavahel kokkulepet tehtud, ei saa edasi minna. Variandid oleks tema sõnul sellised, et kas EJS-il on ligi 300 juriidilist liiget otse või 5-6 maakonna organisatsiooni. Selles on vahe. Peaksime suutma selle mõtte liikmeteni viia ja neid kaasa mõtlema saada.

Arusaadav on, et need maakonnad, kus pole 10 aastat ja rohkem keskust olnud on ka teises infoväljas. Me peame sellest rääkima ja mõtlema ning kokku leppima, mis on meie plaan.

Juhatus võttis info teadmiseks ja otsus tehakse aprillikuu juhatuse koosolekul. Seniks viiakse läbi veel koosolekud ja arutatakse võimalikke variante ja tutvustatakse juhatuses arutatud ideed.

Pärnumaa juhtumi arutelu

Edasi räägiti juhatuse avalduse üle seoses ebaseadusliku jahipidamisega Pärnumaal. Lühikese tutvustuse olemasolevast olukorrast ja infost tegi Pärnumaa esindaja Tarmo Lehiste. Ta selgitas, et koos oli PJL-i juhatus, kes tutvunud kättesaadava infoga tegi pressiteate, mis on üleval ka EJS-i kodulehel.

Tiit Tammsaare sõnul reageeris EJS operatiivselt. Kohe kui laekus esmane info, tehti kodulehel avaldus, kus võimalikule teole hinnang anti.

Juhatuse liikmete ühine arvamus oli, et las ametkonnad teevad oma tööd ja küll siis selgub ka tõde.

Juhatuse liikmed olid kodutööna avalduse teksti ette valmistanud, see vaadati veelkord üle ja kinnitati kodulehel avaldamiseks EJS-i ametliku seisukohana. Vaata seda siit.

Riigilõivude muudatus

Edasi arutasid juhatuse liikmed arvamuse kujundamist riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule. Siseministeerium ootab EJS-ilt vastust eelnõule 27. märtsiks. Eelnõu on eelnevalt edastatud juhatuse liikmetele ja EJS-i liikmete listi.

Algselt oli Siseministeeriumil plaan tõsta relvatoimingutega seotud riigilõive kuni viis ja pool korda. EJS sai info selle kohta ja me uurisime asja. Saime ka võimaluse ametnikega kohtuda ja oma sisendi protsessi anda. Selle eest suur tänu ja tunnustus! Selle tulemusel tuli seaduseelnõu uus variant, kus tõus oli poole väiksem.

Juhatus arutas riigilõivudega seonduvat ja leidis, et arusaadavalt on elu kallinenud. Samas tunnustati seda, et meie eelnevate ettepanekutega on arvestatud, aga ka selline mitmekordne tõus ei ole jahimeestele vastuvõetav ja vastav kirjalik esildis tehakse siseministeeriumile.

Jahieeskirjade muutmise arutelu

Edasi arutas juhatus jahieeskirjade muutmist. Selle teema all käsitleti  kahte punkti. Esimene on Kliimaministeeriumi poolt algatatud jahieeskirja muutmine seoses koprajahi, hanede heidutusjahi ja lindude väljavõtmine väikeuluki nimekirjast. Juhatuse materjalidele lisati EJS-i kirjalik vastus kliimaministeeriumi ettepanekule ja kliimaministeeriumi vastus meie kirjale, mida arvestati ja mida mitte.

Arvestati ettepanekut nurmkana mitteväljavõtmise kohta väikeulukite nimekirjast.

Arutleti ka sisendi üle, mis saadeti ümarlaual osalejatele kliimaministeeriumis 26. märtsil. Selle punkti all arutati nii Eesti Terioloogia Seltsi (vaata siit) kui ka EOÜ ettepanekuid (vaata siit) jahieeskirjade muutmiseks.

Nõus oldi saarma lisamisega väikeulukite nimekirja kaaspüügina. Muude ettepanekutega ei oldud nõus.

Arutati veel, et näiteks põdra madal arvukus ei ole küttimisaegadest tingitud vaid liialt suurest küttimise survest tingitud tulemus. Septembris kütitud põtrade arv on statistika järgi marginaalne.

Ka metskitse osas leiti, et suvine küttimine on marginaalne ega mõjuta eriti arvukust. Jahimees ei peaks ise selliselt piirama oma tegevust. Meil on kõik võimalused, et reguleerida ise seltsides küttimisaegasid. Tähtis on ka teadlikkuse ja vastutuse arendamine jahimeestes.

Arutati ka jahindusnõukogude rolli küttimismahtude määramisel ja seda, kuidas saavutada senisest paremat kvaliteeti.

Jaak Volmeri sõnul tuleb arvestada ka seda, et mida piiratum on küttimise aeg, seda rohkem satub saagiks juhuslikke loomi. Jahimehed on Tartumaal võidelnud selle eest, et vähem küttida ja asi ei ole üldse jahitähtaegades.

Kokkutuleku arutelu

Järgmise punktina arutati jahimeeste kokkutuleku piletihindade kinnitamist. Kuna viimased kaks kokkutulekut on toonud ca 8000-10 000 eurot kokkutuleku kohta kahjumit, siis otsustati tõsta osasid pileti hindasid.

Pileti hinnad kinnitati järgmised:

Eelarve arutelu

Edasi toimus EJS eelarve 2024. eelnõu teine lugemine. Juhatuse liige Priit Vahtramäe ja tegevjuht Tõnis Korts kirjeldasid 2024. a eelarve projekti ja selgitasid, missuguseid kuluridasid tuleks korrigeerida. Juhatus arutas ja tegi ettepanekuid.

Järgmiseks koosolekuks tehti eelarve koostajatele ülesandeks lisada ka 2025. aasta eelarve prognoos, et arutata võimalikku liikmemaksu tõusu katmaks vajalikke tegevuskulusid.

Volikogu

Päevakorras oli volikogu toimumise aja ja koha kinnitamine.

Juhatus kinnitas büroo ettepaneku korraldada volikogu 29. mail (NB! Kuupäev muutus, koosolek toimub 11. juunil) Rapla kultuurimajas.

Juhatuse tööst

Järgnevalt oli arutlusel teema juhatuse töö avatumaks muutmine. Selle teema tõi päevakorda Tiit Tammsaar ja esitles juhatusele Rapla maakonna jahiseltside ettepanekut.

Raplamaal arutati ettepanekut, et juhatuse päevakord võiks olla avalik ja ka liikmetele teada ka enne koosoleku toimumist. Juhatus arutas seda ettepanekut ja leidis, et Raplamaa jahiseltside ettepanek on igati tervitatav.

Otsustati, et samal ajal, kui juhatuse liikmetele saadetakse päevakord pannakse see ka kodulehele, et soovijad saaksid sellega tutvuda.

Muud küsimused

Muude küsimuste all tegi Jaak Volmer Tartumaalt ettepaneku, et jahiseltsid võiksid kaaluda osalemist avatud talude päeval 20.-21. juulil. Meil on olemas seltsidel jahimajad. Igast maakonnast võiks osaleda vähemalt 3-4 jahimaja. Infot talude päeva kohta leiab siit.

Margus Puust tegi veel ettepaneku, et saata kirjad maakondadesse, et seal valitakse maakondade esindajad EJS-i juhatuse kandidaatideks. Juhatuse liikmed toetasid seda ja leidsid, et maakonna esindajal juhatuse liikmena peaks olema EJS-i maakonnas asuvate liikmesorganisatsioonide mandaat.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 11. aprill ja see toimub EJS-i peamajas (Kuristiku 7, Tallinn).