Kolmas selle aasta korraline juhatuse koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Koosolekut juhtis Margus Puust ja sellel osales 18 liiget 25-st.
Päevakord kinnitati ja selles oli 11 punkti.
Jahieeskirjade muudatused
Esimesena arutati jahieeskirjade muudatusi ja selle avas tegevjuht Tõnis Korts.
Kliimaministeerium on meile esitanud kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „jahieeskiri“ eelnõu. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrust nr 32 „jahieeskiri“.
Määruse muudatuste eesmärk on ajakohastada jahipidamise tingimusi, täpsustada lubatud jahipidamisviise ning korrastada jahiohutuse ning relvakäsitsemise nõudeid, lähtudes jahipraktikast, ohutusest ja õigusselgusest.
Peamised muudatused jahieeskirjas:
Muudatused linnujahis: Kaelustuvi jahil lubatakse kasutada ka FCI 7. ja 8. rühma jahikoeri (nt seisukoerad ja retriiverid) ja partlaste ja kajakaliste jahis lisatakse lubatud jahiviisina otsijaht.
Ennetav sekkumine põllukahjude vältimiseks: jahieeskirjast eemaldatakse sõnastus, mis sidus sekkumise ainult juba tekkinud põllukahjudega.
Väikekiskjate küttimine kaitsealadel: kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades saab Keskkonnaameti loal küttida kevadperioodil (1. märts – 30. aprill) rebast, kährikut, mäkra, šaakalit, metsnugist, kivinugist, tuhkrut ja minki. Eesmärk on kaitsta maaspesitsevaid linnuliike.
Šaakali jahiaja muutmine: jahiaja algus nihutatakse 1. septembrilt 1. oktoobrile. Selle on ka omad põhjused: kutsikad on septembris veel vanematest sõltuvad ja jahiaeg viiakse paremini kooskõlla liigi bioloogiaga.
Samuti on muudatus hall- ja valgejänese puhul: neile lubatakse rohkem jahiviise (aju-, otsi-, hiilimis-, varitsusjaht) ja samuti võib jänesejahti pidada ka ilma jahikoerata.
Koprajahi täpsustamine: jahiviis „väljapüüdmine“ eemaldatakse (ei ole jahiseaduses) ja asendatakse seaduslike jahiviisidega (nt urujaht).
Suurem ja põhimõtteline muutus on karujahi puhul. Kindel jahiaeg kaotatakse ja küttimine toimub ainult Keskkonnaameti loal eesmärgiga vältida kahjusid ja ohu ennetamine inimese elule või tervisele.
Jahirelva transportimise reeglid muutuvad samuti. Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata. Kaotatakse nõuded, kus relv peab olema püssikotis või kabuuris ja padrun ei tohi olla relvale kinnitatud salves.
Muutused on kütiliinide määramises. Enam ei viidata „intensiivse liiklusega riigimaanteedele“ vaid keelatud on kütiliinid teedel ja raudteedel, kus ohutu jahipidamine ei ole tagatud.
Suuruluki laskekatse korralduses on ka muudatused. Laskekatse sooritatakse relvaraua tüübi järgi, mitte relvaliigi järgi. Näiteks kui test on tehtud vintraudse rauaga, võib kasutada ainult vintrauda.
Seakatkust
SAK-i info andis juhatuse liikmetele edasi Marko Vinni. Ta rääkis metssigade küttimise tulemustest, sigade Aafrika katku (SAK) olukorrast ning edasistest meetmetest ja ettepanekutest.
2025/26 hooajal oli küttimismaht kokku ligikaudu 19 800 isendit, millest kütiti umbes 85–86%. Küttimise struktuur oli tasakaalus: emised moodustasid 31%, kuldid 31,7% ja põrsad 37,3% kogu küttimisest. Maakondade lõikes esines märkimisväärseid erinevusi küttimismahu täitmises, ulatudes alla 50% kuni üle 110%.
SAK-i levik püsib jätkuvalt laialdane ning nõuab järjepidevat seiret ja tõrjemeetmeid. Rahvusvaheliste raportite põhjal on haiguse levik küll mõnevõrra stabiliseerumas, kuid risk püsib ning tõhusaks tõrjeks on vajalik metssigade populatsiooni kontroll, bioohutusmeetmete rakendamine ja surnud loomade kiire eemaldamine.
Küttimist on toetanud mitmed meetmed, sh öösihikute kasutamine, tasuta trihhinelloosi uuringud, küttimistoetused ning metssealiha kokkuost. Samas on täheldatud, et toetuste lõppemine vähendas küttimise intensiivsust. Olulise arenguna tõi ettekandja välja JAHISe arendused, mis võimaldavad reaalajas küttimise seiret, paremat andmevahetust ning kohest teavitamist proovivõtu kohustusest.
Ettekandes rõhutas jahindusnõunik, et küttimise eesmärk ei ole üksnes arvukuse vähendamine, vaid tasakaalu hoidmine – soovituslik tase on vähemalt 3 metssiga 1000 hektari kohta. Liigne surve võib muuta küttimise kulukaks ja ebaefektiivseks. Samuti pidas ta oluliseks koostööd, usaldust ja adekvaatseid andmeid, mitte karistusmeetmete rakendamist küttimismahtude mittetäitmise eest.
Uue jahihooaja ettepanekutena tõi Vinni välja peibutussöötmise paindlikuma kasutamise, droonioperaatorite koolituse toetamise, koduseafarmide ümbruse seire tugevdamise ning küttimise intensiivistamise puhver- ja riskialadel. Samuti rõhutas Vinni vajadust jätkata toetusmeetmeid ning arendada jahiulukite käitlemise taristut.
Kokkuvõttes näitas ettekandes esitatud info, et küttimine on olnud tulemuslik, kuid SAK-i tõrje nõuab jätkuvalt süsteemset lähenemist, piisavaid ressursse ja kõigi osapoolte koostööd.
Volikogu toimumisest
Edasi toimus volikogu kuupäeva ja koha arutelu. Otsustati, et volikogu toimub Türil 28. mail 2026. aastal.
Trofeede hindamisest
Trofee hindamise tasu kehtestamise teema avas Ive Kuningas. Juhatus on kehtestanud trofee hindamise tasu 13 eurot pluss käibemaks. Konkreetsem ja vajalik oleks kehtestada hinnaks 13 eurot koos käibemaksuga. Juhatus toetas ettepanekut.
Jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamisest
Saaremaa jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamisest rääkis Ive Kuningas. Ta andis ülevaate, et Saaremaal oli kuus vaidlust jahipiirkondade pikendamise osas.
Pole enam kaua aega, kui tuleb taas pikendada. Aeg on mõelda sellele, missugused oleksid tingimused. Ministeerium on korraldanud arutelusid, aga teema on pooleli.
Andres Onemari ettepanek oli, et peaksime ära sõnastama, mis on meie jaoks oluline ja vajadusel koostama sõnastuse eelnõu jaoks.
Priit Vahtramäe sõnul peaks sellega tegelema juhatuse jahiseaduse töögrupp. Otsustati, et töögrupp koostab EJS-i poolse sõnastuse. Vajadusel kaasatakse juristi.
Droonide kasutamise korrast
Edasi oli teemaks droonide kasutamise korra kinnitamine. Sellest tegi ülevaate tegevjuht Tõnis Korts.
EJS-ile on üle antud Keskkonnaameti poolt viis drooni. Ühe drooni hind on 5999 eurot. Kokku on droone väärtuses 29 995 eurot. Tegemist on hinnalise tehnikaga ja selle kasutamiseks on juhatuse poolt vaja kinnitada kord.
Kord reguleerib Eesti Jahimeeste Seltsi droonide ja nendega seotud varustuse kasutamist, laenutamist, hooldust, hoidmist ja tagastamist. Selle eesmärk on tagada droonide sihipärane ja ohutu kasutamine EJS-i tööülesannete täitmisel (eelkõige SAK-i seiretegevustes), vara säilimine ning selge vastutuse määratlemine.
Korra järgi võivad droone kasutada ainult EJS-i töötajad, liikmesorganisatsioonid või volitatud partnerid ning iga kasutus peab olema seotud EJS-i ülesannetega. Droonide kasutamine isiklikuks otstarbeks on keelatud. Kasutamiseks määratakse vastutav kasutaja ja pädev kaugpiloot, kellel peab olema nõutav kvalifikatsioon.
Droonide laenutamine toimub taotluse ja üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kus on fikseeritakse kasutustingimused ja vastutus. Kasutamisel tuleb järgida kehtivaid lennureegleid, ohutusnõudeid ning andmekaitse põhimõtteid.
Kord sätestab ka vastutuse drooni säilimise eest, kahju hüvitamise alused ning vahejuhtumite teatamise korra. Lisaks määratakse vastutava isiku roll droonide arvestuse, hoolduse ja dokumentatsiooni korraldamisel.
Juhatus kinnitas selle korra.
Ülevaade eelarvest
Edasi tutvustasid Priit Vahtramäe ja tegevjuht eelarve 2025 täitmist. See oli esimene lugemine. Juhatuse liikmed esitasid küsimusi. Samuti tutvustati eelmise aasta bilanssi ja tulemiaruannet.
Katkutõrje eelnõu
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ muutmise“ eelnõu tutvustas jahindusnõunik Marko Vinni.
Vinni tutvustas määruse nr 27 muudatuse eelnõu, millega täpsustatakse sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje meetmete reguleerimisala ning lubatakse erandina metssea pidamine jahikoerte treenimise eesmärgil.
Muudatuse eesmärk on võimaldada jahikoerte treenimist Eestis, mis toetab metssigade populatsiooni ohjamist ja SAK-i vastast võitlust.
Veel seaduse muudatustest
Info looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse 612 SE kohta esitas tegevjuht Tõnis Korts.
Seaduse muutmine tuleb arutelule riigikogu keskkonnakomisjonis järgmisel nädalal. Jaanuarikuu koosolekul käsitlesime eelnõud ja tegime ettepanekud ministeeriumile ja riigikogule. 9. märtsil toimus riigikogus nõupidamine, kus EJS-l oli võimalus juhatuse seisukohti kaitsta.
Tegevjuhi sõnul keskenduvad esitatud muudatusettepanekud peamiselt jahinduse digitaliseerimisele, halduskoormuse vähendamisele ning vastutuse ja järelevalve selgemale reguleerimisele.
Üheks keskseks muudatuseks on jahinduse infosüsteemi JAHIS rolli selge määratlemine ja laiendamine. Jahisest saab peamine keskkond jahipidamisõigust tõendavate dokumentide, jahilubade, laskekatsete tunnistuste ning muude jahindusega seotud toimingute haldamiseks. Samuti nähakse ette, et neid ülesandeid võib riik halduslepinguga anda üle jahindusorganisatsioonile, sh Eesti Jahimeeste Seltsile, kellel tekib õigus töödelda vastavaid isikuandmeid.
Olulise muudatusena viiakse jahipidamisega seotud dokumendid täielikult elektroonilisele kujule. Jahitunnistused, jahiload ning muud tõendid antakse ja hallatakse edaspidi üksnes infosüsteemis, paberil dokumentide kasutamine kaob. See lihtsustab menetlusi, vähendab bürokraatiat ning võimaldab andmete ühtset ja turvalist haldamist.
Samuti muudetakse jahilubade sisu – näiteks lisatakse loa saaja tuvastamiseks jahitunnistuse number ning kaotatakse ebaolulised andmeväljad nagu loa andmise asukoht.
Muudatused puudutavad ka ühisjahtide korraldust. Edaspidi koostatakse jahist osavõtjate nimekiri ainult elektrooniliselt Jahise kaudu ning kõik osalejad kinnitavad oma osalemise ja ohutusnõuetega tutvumise süsteemis.
Täpsustatakse ka jahijuhataja rolli – ta peab ise jahis osalema ning vastutama nimekirja koostamise ja nõuete täitmise eest. See muudatus suurendab läbipaistvust ja parandab ohutusnõuete järgimist.
Lisaks täpsustatakse jahitunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korda. Kõik vastavad märked tehakse edaspidi jahinduse infosüsteemis ning protsessid muutuvad kiiremaks ja selgemaks. Samuti ühtlustatakse regulatsiooni, eemaldades viited paber- ja elektroonilise vormi eristamisele.
Olulised muudatused tehakse keskkonnakahju regulatsioonis. Täpsustatakse, millal loetakse keskkonnale kahju tekitatuks (nt ebaseaduslik uluki küttimine või elupaiga kahjustamine) ning tõstetakse kahjumäärasid. Ebaseadusliku küttimise puhul soovitakse kahju ülemmäära tõsta 8000 euroni ning alammäära 24 euroni, arvestades ulukite tegelikku väärtust ja majanduslikku konteksti. Samuti määratakse selgelt, et keskkonnakahju hindamise ja hüvitise sissenõudmise eest vastutab Keskkonnaamet.
Täiendavalt laiendatakse vastutust Keskkonnaameti kehtestatud lisatingimuste ja -piirangute rikkumise eest. Kui seni käsitles regulatsioon peamiselt küttimismahu rikkumisi, siis edaspidi hõlmab see ka muid nõudeid (nt suurkiskjate jahiga seotud teavitamine, bioproovid, SAK-iga seotud meetmed). See on uus asi ja siin peavad jahimehed olema tähelepanelikud nõuete täitmisel.
EJS-i muuseumi eksponaatidest
Veel käsitleti võimalust juhatuse liikmete jahindusega seotud esemete talletamist muuseumi lauaplaadis.
Büroo tegutseb EJS-i muuseumi näitamise võimaluste loomisega ja täiendab ekspositsioonipindasid. Seoses sellega pakuti juhatuse liikmetele välja idee, et igaüks saab juhatuse liikmeks olemist jäädvustada ka muuseumi keskele tehtava lauaplaadi sees oleva isikliku väikese esemega. See võib olla padrunikest, kuul, uluki kihv või küünis vms. See ei tohiks olla suur.
Mälestusese valatakse lauaplaadi läbipaistvasse ossa ja see on külastajatele nähtav. Esemete omanike nimekiri saab olema selle kõrval. Eseme paigutamine lauaplaati ja oma olemasolu EJS-i juhatuses jäädvustamine maksab 25 eurot ja see läheb lauaplaadi tellimise kuludeks, mille maksumus on 600 eurot.
Pöördumisest õiguskantsleri poole
Edasi andis Endrik Raun ülevaate õiguskantsleri kirja kohta. Eesti Jahimeeste Selts pöördus õiguskantsleri poole, et saada õiguslik hinnang keskkonnaameti järelevalvepädevuse ulatuse ja praktika kohta jahinduse ning relvakontrolli valdkonnas.
Probleemina tõime esile, et praktikas teostatakse kontrolle ka olukordades, kus jahipidamist ei toimu või isikud ei viibi enam jahialal, ning jahimeestele ei selgitata alati kontrolli õiguslikku alust ja eesmärki.
Pöördumises paluti hinnata, kas keskkonnaametil on õigus kontrollida relvi, dokumente ja isikuid väljaspool jahipidamist (sh sõidukites ja avalikus ruumis), samuti piirata isikute liikumisvabadust või teostada järelevalvet jahiseltsi territooriumil pärast jahi lõppu. Tähelepanu juhitakse ka ebaselgusele Keskkonnaameti ja Politsei- ja Piirivalveameti pädevuse piiritlemisel relvade kontrollimisel.
EJS peab vajalikuks, et järelevalve oleks selgelt seadusest tulenev, proportsionaalne ja läbipaistev ning palub õiguskantsleri seisukohta, et ühtlustada praktikat ja tagada õigusselgus.
Praegu olemasoleva info põhjal saatis õiguskantsler kirja vastamiseks kliimaministrile.
Ulukite DNA uuringutest
Edasi andis Endrik Raun ülevaade kohtumisest kliimaministeeriumis DNA uuringute osas.
Raun selgitas, et jahimeestena tajume hetkel, et tänaseid ulukite seire- ja loendusandmeid ei peeta piisavateks ja usutavateks nende põhjal järelduste tegemisteks suurkiskjate ohjamiseks.
Rauni sõnul on enne kohtumist ministeeriumis kokku saadud ka Maaülikooli ja Tartu ülikooli esindajatega. Üheks võimalikuks lahenduseks oleme pakkunud valideerida ja populatsioonidele arvukuse hinnangu andmiseks kasutada DNA proove, nagu seda laialdaselt muu maailm teeb. Samas kuigi ka DNA proovide puhul on vea hinnang 10-15%, annaks see parema pildi, mille alusel saaks arvukuse hinnangud kokku leppida.
Keskkonnaministeeriumi ametnike sõnul on ministeeriumi tasandil DNA uuringute läbiviimist mitmeid kordi arutatud. Seire teema on põhimõtteline ja strateegiline otsus, et suurkiskjate ohjamine ning majandamine oleks ühiskonnas läbipaistev ning kõikidele osapooltele arusaadav. Koosolekul lepiti kokku, et DNA-l põhinev seiremetoodika ja juhtimismudel kirjutatakse täpsemalt lahti, kaasates sellesse ka partnerid.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. aprilliks.
