Juhatus arutas jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemist

Juhatus arutas jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemist

1189
Oktoobrikuu juhatuse koosolek. Fotod: EJS



Juhatuse oktoobrikuu koosolek toimus väljasõidu istungina Ida-Virumaal Toilas. Päevakorras oli jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemine 2023. aastal.

Koosolekut juhatas president Margus Puust ja sellel osales rekordarv juhatuse liikmeid ‒ 18 liiget 20-st.

Kõigepealt õnnitleti ümmarguse juubeli puhul EJSi pikaaegset büroojuhti Lea Truskat ja juhatuse liikmeid Toomas Kõuhknat, Aigar Kallast ja Mati Kivistikku.

Margus Puust õnnitles juubilari Lea Truskat.

Seejärel tegi Margus Puust sissejuhatuse ja andis kohalolijatele infot, et järgmisel nädalal toimub maaomanike ja jahimeeste esindusorganisatsioonide ümarlaud, kuhu on kutsutud ka keskkonnaameti ja ministeeriumi esindajad. Üheskoos püütakse leida lahendusi, kuidas käituda nii, et kõik oleksid võimalikult rahul.

Juhatuse liikmed soovisid eelmisel koosolekul, et juristid kirjeldaksid olukorra lahti ja pakuks välja lahedused, kuidas oleks õige ja mõistlik jahiseltsidel toimetada. Juristide poolt olid juhatuse liikmetele ette valmistatud tööversioon, kuhu sai ja saab endiselt esitada juurde küsimusi. Selle järgi on valdavalt täna aktuaalne kehtivate kasutusõiguse lubade pikendamine, st praegused jahindusorganisatsioonid, kellel luba juba on, ei pea jahiseaduse § 18 lõike 1 järgi esitama taotlust uueks loaks, vaid loa pikendamiseks. Jahiseaduse kohaselt pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja täidab kokku 6 eeldust.

Kõik kolm vormilist eeldust:

1) esitab jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale (Keskkonnaamet) taotluse kasutusõiguse pikendamiseks (JahiS § 18 lg 1);

2) esitab taotluse kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist (Jahis § 18 lg 1);

3) saab ja lisab taotlusele tööpiirkonna jahindusnõukogu seisukoha koos heakskiiduga (JahiS § 18 lg 1 ja 2 p 2).

Ja kolm sisulist alaeeldust:

4) on täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud nõuded (seire, jahiseaduse nõuded, teadusuuringute nõuded) (JahiS § 18 lg 2 p 3);

5) on kinnistu omanik või omab vähemalt ühe kinnisasja maaomanikuga lepingut samas jahipiirkonnas jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (kontrolliõiguse tagab 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest) (JahiS § 14 lg 5);

6) ei oma karistust jahiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest (JahiS § 20 lg 2 p 7).

Kuna maakonna jahindusnõukogu heakskiit on seaduse järgi loa saamise üks eeldusi, siis sisuliselt on seadus jahindusnõukogule andnud õiguse öelda „EI“, mis välistab taotleja edasised võimalused Keskkonnaametis loa pikendamiseks. Seega teeb jahindusnõukogu esmase haldusotsuse, ehk jahindusnõukogu ei saa anda arvamust suvaliselt, vaid see peab tuginema faktidele ja olema põhjendatud! Jahindusnõukogu heakskiidu mittesaamine on vaidlustatav.

Juhatuse liikmed arutasid ka teemat, mida silmas pidada taotluse esitamisel

Jahiseaduse § 18 lg 2 järgi jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata, kui:

1. loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;

Peetakse silmas tahtlikku andmetega manipuleerimist või võltsimist, mitte kogemata vormilistes andmetes eksimist. Kui Taotluse menetlemisel loa andja poolt (Keskkonnaamet) selgub, et osa andmeid on puudu, või on nendega muu probleem, peab loa anda andma aja puuduste kõrvaldamiseks. Selline kohustus tuleneb haldusmenetluse seadusest (lühend HMS).

2. jahindusnõukogu ei ole toetanud loa kehtivuse pikendamist;

Kuna jahindusnõukogu toetus on seaduse järgi loa saamise üks eeldusi, siis sisuliselt teeb jahindusnõukogu haldusotsuse, millel on mittetoetamise korral taotleja jaoks haldusõiguslikud tagajärjed (ei saa kasutusõiguse luba pikendada). See tähendab, et jahindusnõukogu peab otsust tehes arvestama haldusmenetluse nõuetega. Eelkõige HMS § 56 nõudega teha (anda) proportsionaalne, kaalutletud ja põhjendatud loogiliselt järgitav otsus (heakskiit), aga täitma ka ärakuulamise nõudeid. Näiteks ei saa jahindusnõukogu jätta kasutusõiguse pikendamise taotlust toetamata ilma objektiivse tõendatava põhjuseta (jahipiirkonna kasutajad ei meeldi, ei tunne neid hästi vms ebasobiv põhjus).

Üheks selliseks aluseks, mille tõttu saab jahindusnõukogu jätta loa kehtivuse pikendamata, on piisavate lepingute puudumine kinnisasja omanikega kinnisasjal jahipidamiseks. EJS soovitab jälgida, et kinnisasjal jahipidamiseks oleks kinnisasja omanikuga sõlmitud leping. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga. Kohustused on just seotud kasutusõiguse loaga.

Teiseks aluseks on kasutusloa nõuete rikkumine. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba sisaldab endas:

1) jahipiirkonna kasutaja nimi, registrikood, asukoha- ja kontaktandmed;

2) loa kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg;

3) seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused;

4) jahiulukite seire korraldamise kohustus;

5) jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused.

Kolmandaks aluseks võivad olla muud jahiseaduse, aga ka mittetulundusühingu seaduses, sihtasutuse seaduses jt seaduses toodud või maksunõuete rikkumised, mille osas on algatatud rikkumis- või süüteomenetlus ning vastav otsus on jõustunud (ehk rikkumine on viidatav ja tõendatav).

3. jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.

Alused on eelmistes punktides tooduga klappivad. Erisus on see, et kui jahindusnõukogu saab oma seisukohas viidata pigem talle teadaolevatele rikkumistele, siis Keskkonnaametil on täielik ülevaade võimalike nõuete täitmisest või mittetäitmisest. Eelkõige peetakse silmas Jahiseaduse § 14 lõike 7 punkte 3 kuni 5 täitmist:

3) seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused;

4) jahiulukite seire korraldamise kohustus;

5) jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused.

Taaskord saab ka Keskkonnaamet tugineda ainult tõendatud ja jõustunud rikkumismenetluse otsustele. Kokkuvõttes saab Keskkonnaamet keelduda jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisest samadel alustel, kui saaks keelduda loa andmisest, ehk:

1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on karistatus jahindusalase õigusakti nõude rikkumise eest;

2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele;

3) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid.

Piirkonna maaomanikega tuleb koostööd teha

Koosoleku juhataja Margus Puust palus kõigil juhatuse liikmetel avaldada oma arvamust. Arvamusi oli väga palju ja erinevaid. Ühes osas langesid need kokku. Nimelt rõhutas enamik juhatuse liikmeid seda, et oma piirkonna maaomanikega tuleb suhelda ja hästi läbi saada. Nende heade suhete kinnituseks kolmandatele isikutele ja ka otsustajatele saab olla vaid üks tõestus, see on kehtiv leping maaomanikuga. Selge on see, et paljusid maaomanike ei saa kätte, osa neist ei ole nõus lepingut sõlmima, ehkki jahipidamist lubavad ja on veel palju teisi variante. Juhatuse liikmete soovitus jahipiirkondadele oli, et sõlmige lepingud. Missugustel tingimustel lepingud sõlmida, see on juba lepingupoolte otsustada. Juhatuse soovitus on, et sõlmige enda jaoks parimad lepingud. Jahinduses on olemas tulud, mida tihti märgatakse kõige pealt. Aga tegijad teavad, et on olemas ka kulud, mis esmapilgul ei pruugi olla nähtavad. Heade lepingute sõlmimisel tuleb nii kulusid kui tulusid ja nende jagamist arvestada.

Kuna järgmisel nädalal on kohtumine maaomanike esindusorganisatsioonidega, siis kindlasti tuleb sealt informatsiooni, mida liikmetega jagada ja millest juhinduda.

Järgmine juhatuse koosolek toimub juba 17. novembril Tallinnas.