Jahinduse valikkursus Paldiski Ühisgümnaasiumis

Jahinduse valikkursus Paldiski Ühisgümnaasiumis

190
Paldiski Ühisgümnaasiumi õpilased ühisjahil. Fotod: Janika Loos

Paldiski ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Janika Loos viis sel sügisel koolis läbi jahinduse valikkursuse.

„Mõtet, kuidas õpilasi rohkem jahinduse juurde viia, olen ka juba aastaid mõlgutanud. Nüüd, kui minu enda klass oli jõudnud gümnaasiumi lõpuklassi, mõtlesin, et nüüd või mitte kunagi. Nii sündis idee viia läbi  Paldiski Ühisgümnaasiumis esimene jahinduse valikkursus gümnasistidele. Juhtkond ja hoolekogu andsid kiirelt rohelise tule. Nüüd jäi vaid loota, et ka huvilisi õpilasi leidub. Minu üllatuseks oli huvitatuid kahe klassi peale rohkem, kui oleksin loota osanud. Sel õppeaastal alustasime 28 jahindushuvilisega,“ tõdes Loos.

Loengus räägiti jahinduse ajaloost ja küttimise põhjustest; jahiseadusest ja -eeskirjast; jahinduse bioloogilistest alustest. Tutvuti trofeede ja nende mõõtmisega ja õpiti tundma ulukite jälgi. Septembri lõpus külastasid nad Niitvälja lasketiiru. Õpilased said lasta sileraudsest relvast nii kuuli kui haavlit. Õpiti relva ohutult käsitsema, saadi teadmisi erinevatest jahipüssidest ja laskemoonast. Keila jahiselts võimaldas neil lasketiiru kasutada ning varustas laskemoonaga.

Jahikoertest käis koolis rääkimas Sandra Gaškov, kelle elu on läbi ja lõhki olnud seotud koertega. Temaga olid kaasas itaalia karmikarvalised linnukoerad – noor, aktiivne ja elav Pluuto ning rahulik ja väärikas Gaudi. Õpilased said teada, kuidas on koer kui liik koos inimesega ajaloo vältel arenenud ning millistes tegevustes inimest abistanud. Sandra tutvustas, milliseid koeri tänapäeval jahil kasutatakse ja millised tõuomadused erinevates jahiliikides on kasuks või kahjuks. Samuti said õpilased näha ja katsuda erinevaid vahendeid ja seadmeid, mida jahikoertega metsas vaja võib minna.

Lisaks käidi Niitväljal ühisjahil, mis oli enamikele õpilastest esmakordne kogemus.

Kirsiks tordil oli kursuse lõpetamine metsamatka ja lõkkeõhtuga Igor Homini juures, Järvamaal. 7,5 kilomeetrise matka käigus kuulati Igori põnevaid lugusid metsloomade käitumisest, õpiti tundma ulukite jälgi ning sai kuulda  erinevate loomade hääli. Peatuti ka mägralinnakus ja kolati ringi rabas. Igal sammul oli Igoril mõni põnev lugu varnast võtta, mida ta endale omaselt suure kire ja emotsiooniga edasi andis. Pärast matka oli lõkke ääres mõnus vorste grillida ja veelkord muljetada. Maitsti põdrakonservi ja ulukivorsti, mis oli paljudele õpilastele esmakordne maitseelamus. Pimeduse saabudes viis Igor meid huntide elupaika. See, kuidas ta suutis 28 energilist gümnasisti 30 minutiks haudvaikseks saada, oli kogemus omaette. Hunte seekord kodus ei olnud, kuid Igor nende hääli imiteerimas, oli juba omaette võimas. Kõik õpilased ütlesid nagu ühest suust, et Igori põnevaid lugusid tahaksid nad veel kuulama tulla.

Tagasisides tõid õpilased välja, et enim meeldisid neile just need tegevused, mis toimusid väljaspool kooli looduses – lasketiirupäev, jahikoerte tunnid, jahipäev metsas ja matkapäev Järvamaal. Mitmed neist tunnistasid, et plaanivad ka ise hiljem jahindusega tegelema hakata. Ja kes ei jõuagi jahinduse juurde, siis maailmapilt läbi kursuse erinevate tegevuste avardus oluliselt neil kõigil.

„Kursusele eelneval suvel hakkasin uurima, millistes koolides kursust varem läbi viidud on.  Arvi Lepisk aitas mind esmase kursuse näidiskavaga, olen selle eest väga tänulik. Palju nõuandeid sain Andres Üpruselt ja Peeter Hussarilt, dokumentatsiooniga oli abiks Livia Roomets. Kontaktidega kokku viia aitas Andra Hamburg. Aitäh teile kõigile!,“ ütles Janika Loos.

„Mitte kuidagi ei oleks hakkama saanud oma koduseltsita. Suurimad tänud Keila jahiseltsile nii lasketiiru kasutamise, laskemoonaga varustamise kui jahipäeva(de) läbiviimise eest! Aitäh Sandra Gaškov väga põnevate tundide eest koos koertega! Aitäh, Igor Homin! Sinu matkapäeva, lõkkeõhtut ja häälte imiteerimist hindasid õpilased tagasisideküsitluses kõige-kõigemaks,“ lisas õpetaja.