17. märtsil toimus riigikogu keskkonnakomisjonis jahiseaduse muudatuste arutelu, kus osalesid ka Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad. Seaduse muudatused keskenduvad peamiselt jahinduse digitaliseerimisele, vastutuse täpsustamisele ja järelevalve tugevdamisele.
Seadusemuudatuse eesmärk on täielik üleminek elektroonilisele jahindusele. Jahipidamisega seotud dokumendid (jahitunnistus, jahiload, nimekirjad jms) viiakse täielikult elektroonilisse Jahinduse infosüsteemi JAHIS. Paberil dokumentide kasutamine kaob.
JAHIS saab keskseks tööriistaks, mille kaudu hallatakse jahilube, tunnistusi ja andmeid. Süsteemi pidamine võib olla riigi või halduslepingu alusel jahindusorganisatsiooni ülesanne. Täna on selleks Eesti Jahimeeste Selts.
Muudatus ühisjahtide korralduses
Plaanitud on ka ühisjahtide korralduse muutmine. Jahil osalejate nimekirjad koostatakse edaspidi ainult elektrooniliselt. Samuti peab jahijuhataja ise jahis kohal viibima ning vastutab nimekirja koostamise eest.
Jahitunnistus muutub täielikult digitaalseks ning selle kehtivuse info kajastub süsteemis. Jahilubadel kasutatakse isiku tuvastamiseks jahitunnistuse numbrit.
Keskkonnakahju hüvitamine
Enim arutelusid on tekitanud keskkonnakahju hüvitamise karmistamine. Seadusandjal on plaanis ebaseadusliku küttimise kahjutasude ülemmäär tõsta kuni 8000 euroni.
See ei tähenda automaatselt, et ülemmäär kehtestatakse maksimaalne. Plaanitud oli, et määrad kehtestab kliimaminister, aga komisjoni liikmed jõudsid otsuseni, et seda teeb valitus, nii nagu see on praegu korraldatud.
Samuti täpsustatakse seaduse muudatusega, millal tekib keskkonnakahju ning kuidas seda arvutatakse.
Muutused järelevalves ja karistuste osas
On ka mõningasi muutusi järelevalve ja karistuste täpsustamise osas.
Laiendatakse vastutust Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute rikkumise eest. Samas ei rakendata karistusmäärade tõusu, nagu see oli algselt plaanitud.
EJS-i poolt osalesid, andsid sisendeid ja seisukohti Margus Puust ja Tõnis Korts.
