Paides Järvamaa jahindusklubis toimus 6. märtsil aasta teema „Lastega loodusesse“ raames koolitus jahimeestele, kes soovivad lapsi sel teemal harida.
Koolitusel osalesid nii algajad, kui ka juba kogenumad koolitajad, kes on lastele eelnevalt loodusõpet läbi viinud. „Metoodiline programm annab kõigile võimaluse süsteemselt õpet läbi viia, lisaks arendada ennast ja näha loodusõpet teises valguses ning integreerida seda enda juurutatud süsteemi,“ selgitas EJS-i jahindusnõunik Marko Vinni.
Koolitusest võtsid osa 32 hakkajat jahimeest ja -naist.
Aasta teemast
Eesti jahimeeste seltsi aasta-teema eesmärk on lastele ja noortele pakkuda loodusõpet, mille raames muutuks loodusteadlikus paremaks. Koolitusporogrammide kaudu viibivad lapsed rohkem õues, oskavad paremini märgata ja selgitada looduses toimuvat ning mõistavad looduse seoseid. Teema aasta põhimõtted on:
- Inimene ei ela loodusest eraldi, me oleme looduse osa ja meie heaolu oleneb otseselt keskkonnast.
- Looduses kasutab laps oma kõiki meeli, liigub, katsub piire, taastub stressist ning õpib „olema“. Kui laps õpib loodust tundma kogemuse abil, mitte ainult ekraani või õpiku vahendusel, tekib tal ka suurem sisemine vajadus loodust hoida ning ärkab sügavam huvi looduses toimuva vastu.
- Tähtis on põhimõte: enne õpetame loodust armastama ja kogema, siis alles seletame probleeme. Nii tekib päris hoolimine, mitte väsimus või hirm.
- Teema-aasta eesmärk ei ole kasvatada noori jahimehi, vaid anda noortele adekvaatset, elulist ning teadusel põhinevat arusaama loodusest ja selle seostest keskkonnas.
Koolitusest
Maarika Männil on koostanud Eesti Jahimeeste Seltsi palvel kaks koolitusprogrammi lastele, mõeldes aasta teema peale „Lastega loodusesse“. Mõlemad programmid lisatakse Keskkonnahariduse portaali, kus kõigil huvilistel (lasteaedadel ja koolidel) on võimalik programme tellida.
„EJS-i eesmärk on koolitajate koolitamise kaudu kasvatada vabatahtlike võrgustik, kes soovivad panustada oma aega ja oskusi laste loodusharidusõppesse ning suudaksid metoodiliselt ja mänguliselt õppeprogramme läbi viia,“ selgitas Vinni.
Loodus- ja keskkonnaharidus
Loodusharidus teadvustab loodusnähtuste ja looduslike protsesside vahelisi seoseid ning põhineb looduse vahetul kogemisel. Loodusharidus tegeleb kõige otsesemalt looduse tundmaõppimisega.
Keskkonnaharidus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis teadvustab loodus-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid, lähtudes säästva (kestliku) arengu kontseptsioonist. Keskkonnaharidus tegeleb looduskeskkonnas valitsevate seoste ja mõjude teadvustamisega (sh inimtegevuse mõju).
Säästev (kestlik ehk jätkusuutlik) areng on inimühiskonnaarenguviis, mille puhul arvestatakse kõikide eluvormide vajadustega meie planeedil, tagades, et inimtegevus ei ületaks planeedi ökoloogiliste võimaluste piire.
Keskkonnahariduslik õppeprogramm avab inimese seoseid ümbritseva keskkonnaga,
- kujundab positiivset suhtumist loodusesse (mõtestatud looduskontakti loomine) ja
- kujundab keskkonnahoidlikku käitumist (kestliku arengu toetamine).
Programmi ülevaade
Koolituspäeva esimese osas said kõik kohale tulnud I astme koolitusprogrammi läbi mängida ja analüüsida, sest läbi katsetamine on oluline etapp programmi elluviimisel.
Lisaks on üldiselt I astme õpilased (lasteaiarühmad) kõige raskem sihtrühm. Päev varem tehti programm läbi ka lasteaialastega ja sealt saadud õpetajate tagasisidest juba teatud muudatused õppeprogrammi sisse ka viidi.
Maarika rõhutas, et kõike ei pea loodava õppeprogrammi järgi tegema, sest tihti loodus ise mängib meile olukorrad ette, millises järjekorras programm läbi viia. Ühe hea näitena tõi ta välja selle, et kui lapsed õppeprogrammi ajal puid või põõsaid murravad, siis ei tasu nendega kohe pahandada vaid selgitada: „meil on ka kaks kätt ja mõlemat on vaja, et kui üks ära võtta, siis on halvasti“ – looduses on sama, taimedel on kõiki osasid vaja.
Programmi käigus peab lastele sõna andma, et nad saaksid jagada seda, mida kuulevad, näevad, sest see kinnistab. Õppeprogrammi eesmärk on lasta lastel otsida, avastada ja tagasisidestada.
Õppeprogrammi läbi viimisel peab arvestama, et laste vastuvõtuvõime ei ole lõputu. Seega peaks õppeprogrammi läbi viima võimalikult lähemadal metsale ja õppeprogramm võiks kesta kõige rohkem tund aega.
I astme õppe läbiviimine on ülioluline, et süsteem saaks õigel ajal paika. Selle peale saab edaspidi laduda järk järgult uut infot, et lõpuks kasvaks inimene, kes teab ja tunneb seoseid, põhjusi-tagajärgi ja kellel on olemas ökoloogiline kirjaoskus.
Ökoloogiline kirjaoskus
Ökoloogiline kirjaoskus algab oskusest tähele panna ja ise oma elukeskkonda avastada. Nii jõuame mõistmiseni, mis meid ümbritseb, kuidas need osad omavahel seotud on. Lisaks ka oskus mõista põhjus-tagajärg seoseid, oskus hinnata oma tegevuse ja elukeskkonna vastastikmõjusid.
Lapseiga on määrav nii suhtumises loodusesse kui ka selle tundma õppimisse. Mida kognitiivselt kaasatum on õppija, seda tõhusamalt ta õpib:
- seda enam ta õpitust aru saab (sh saab ka aru, kui õpitav on keeruline),
- seda rohkem talle meelde jääb ja -seda rohkem õpitut kasutada oskab.
Õppeprogrammi katsetamine
Päev enne koolitajate koolitust toimus 05.03.2026 Väätsa lasteaiaga õppeprogrammi „Mets on kodu“ programmi läbi tegemine Lõõla jahtkonna liikme Peep Männili juhendamisel.
Lasteaiaõpetaja tagasiside antud õppeprogrammile oli järgmine:
Kõigepealt aitäh toreda ja põneva metsapäeva eest.
Programm oli asjakohane ja sisaldas palju huvitavaid fakte, näitlikke materjale metsa elukeskkonna kohta. Meeldis, et lastele oli kaasa võetud ka mängulised elemendid (orav, hiir), mis hoidis laste tähelepanu ja tekitas põnevust.
Õpetajana sain ka näpunäiteid, millele metsas rohkem tähelepanu pöörata, et metsas ei ela ainult imetajad ja linnud vaid ka puud, teised taimed, putukad ja seened.
Lapsed said ka uusi teadmisi, et metsas elavate loomade kohta saame teavet nende tegevusjälgede abil (söögilaud, pabulad, murtud linnu suled jne.)
Üks laps oli õnnelik, et ta sai teadmisi seemnete kohta, mida oravad, linnud söövad. Jälgede vaatlemisega lumel on lapsed varem kokku puutunud ja oskavad neid märgata.
Programm oli lasteaia laste jaoks pisut pikk, aga nad pidasid vastu ja jõudsime õnnelikult lasteaeda tagasi.
Koolitus andis indu juurde
Päeva teises pooles andis Maarika ülevaate õppeprogrammidest, seosest õppekavadega, eesmärkidest, mida me saavutada tahame ja metoodikast ning vahenditest selle rakendamiseks. Samuti tegi ta ülevaate sellest, kellele ja miks õppeprogrammid koostatud on, mida me läbi õppeprogrammi saavutada tahame, kuidas me nendeni jõuame.
Tagasiside koolituse osalejatelt, et mis päev neile andis, vastati, et andis kindlust õppeprogrammide läbiviimiseks. „Oli ka neid, kes oma peas olid asja keerulisemaks mõelnud. Ka tekkis isu kohe koolitama minna ja paljudele andis mõtteainet juurde,“ selgitas Vinni.
Lõpetuseks soovitas Vinni koolitusel kuuldut: „Ära ütle seda, mida õpilane ise võib öelda; ära näita seda, mida õpilane ise võib näidata; ära tee seda, mida õpilane ise võib teha“.
