Puidust jahimaja on paljudele loodusesõpradele ideaalne pelgupaik – mõnusalt soe, looduslähedane ja täis rahu. Kuid puidul on ka omad nõrkused, millest üks suuremaid on vastuvõtlikkus niiskusele.
Kui niiskuse tase kontrolli alt väljub, võib see kaasa tuua hallituse, ebameeldiva lõhna, konstruktsioonide kahjustumise ning loomulikult ebamugavuse. Et jahimaja püsiks aastakümneid tugeva ja tervisliku varjualusena, tuleb niiskuse taset pidevalt jälgida.
Hästi ventileeritud, korralikult ehitatud ja hoolikalt hooldatud jahimaja peab vastu aastakümneid, pakkudes mugavust nii jahtidel kui ka rahulikul nädalavahetusel looduses. Siit artiklist leiad mitmeid praktilisi nõuandeid ja lahendusi, mida iga jahimaja omanik võiks teada ja kasutada.
Miks niiskus on probleem, eriti puidust majas?
Puit on hügroskoopne materjal, mis tähendab, et see tõmbab niiskust endasse vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Kui niiskust on liiga palju, jääb see puidu sisse ja loob ideaalse kasvupinna hallitusseentele ja puiduseentele, mis hakkavad konstruktsioone lagundama. Eriti ohtlik on olukord siis, kui niiskus koguneb aeglaselt ja märkamatult näiteks halvasti ventileeritud nurkades, põranda all või seintes.
Jahimajad seisavad tihti tühjana ja neid köetakse harva, mis tähendab, et niiskus koguneb kiiremini ning kuivamine toimub aeglaselt. Lisaks võib kondensatsioon külmal aastaajal veelgi probleeme süvendada, kui soe õhk satub külmade pindade vastu ja niiskus seejärel veepiiskadena langeb.
Hoonet ei tohiks jätta pikaks ajaks ajaks kontrollimata. Isegi kõige paremini ehitatud ja varustatud majas võib niiskus hakata kuhugi kogunema. Seetõttu tasub vähemalt paar korda aastas kontrollida, et seintel ja nurkades poleks hallituslaike ning otsida halvaendelisi märke ka palkide vahedest ning põrandalt.
Ventilatsioon: loomulik või mehaaniline?
Hea ventilatsioon on esimene ja kõige olulisem samm niiskuse ohjamisel. Puit vajab õhu liikumist, et niiskus ei jääks pindadesse ega koguneks konstruktsioonidesse. Ventilatsiooni saab lahendada mitmel moel.
Loomulik ventilatsioon tähendab avatavaid aknaid, tuulutusavasid vundamendis ja katuses, et õhk saaks liikuda nii põranda all kui ka ruumides endis. Mehaanilise ventilatsiooni puhul tagavad aga väikesed ventilaatorid pideva õhuvahetuse, mis aitab liigset niiskust välja viia ka siis, kui kedagi majas ei ole.
Oluline on, et ventilatsioon ei jääks ainult ühe suuna peale. Sisenev ja väljuv õhk peaksid olema tasakaalus, vastasel juhul võib tekkida liigne alarõhk, mis toob niiskust pragudest sisse.
Õhukuivati tuleb niiskuse vastu appi
Vihmastel või väga niisketel perioodidel ei pruugi aga ainult ventilatsioonist piisata, siis tasuks appi võtta tehnilised abivahendid. Siin tuleb mängu õhukuivati, mis eemaldab liigniiskuse õhust ja aitab hoida ruumid kuivana. Niiviisi püsid niiskusest sammu ees.
Hea õhukuivati suudab mõne tunniga niiskustaset märgatavalt vähendada. Seadet valides tuleb arvestada ruumi suurust, kasutusintensiivsust ning olemasolevat niiskustaset. Paljud tänapäevased mudelid on varustatud automaatsete niiskustasemeanduritega, mis lülitavad seadme tööle vaid siis, kui see on vajalik. Selline lahendus on ühtlasi energiasäästlik.
Jahimajade puhul sobivad kõige paremini kompaktsed, kaasaskantavad õhukuivatid, mida saab kasutada vajaduspõhiselt. Sügisel, kui kütmist veel ei toimu, aga õues on juba niiske, on selline seade ideaalne abimees.
Ehituslikud lahendused niiskuse vastu
Lisaks ventilatsioonile ja tehnilistele seadmetele aitavad ka juba ehitusjärgus tehtud õiged valikud. Vundament peab olema niiskuskindel ja korralikult tuulduv. Vundamendi alla tasub jätta tuulutusruum, mis väldib põrandaaluse niiskuse kogunemist.
Korralik katusekattematerjal ja piisav räästapikkus kaitsevad aga hoonet vihma ja lume eest. Tuulutus peab olema ka katuse all, et vältida kondensatsiooni tekkimist. Õiged looduslikud soojustusmaterjalid, näiteks lambavill või linavilt aitavad niiskust reguleerida, samuti tuleks kasutada kvaliteetseid tuuletõkkeid ja niiskusbarjääre, et vältida niiskuse pääsemist sisekonstruktsioonidesse.
Erilist rõhku tasub pöörata avatäidetele. Akende ja uste ümbrused peavad olema hästi isoleeritud, et välistada külmasildade ja kondensatsiooni tekkimist. Lihtne niiskusemõõtja aitab tuvastada probleemseid alasid enne, kui need silmaga nähtavaks muutuvad.
