Koosolek toimus kolmapäeval, 20. jaanuaril veebipõhiselt.
Koosoleku avas president Margus Puust ja andis seejärel juhtimise üle asepresident Priit Piilmannile. Kinnitati päevakord, milles oli üheksa sisulist punkti.
Räägiti hundijahist, äpist ja lepingutest maaomanikega
Esimese teema hundijahi korraldamine ohjamisala tasandil avas Mati Kivistik. Tema sõnul ei taga hetkel kehtiv korraldus korraldajale kaitset vältimatust jahisituatsioonist tuleneva üleküttimise ja võimaliku karistuse eest. Selle kohta tõi ettekandja ka praktilise näite paari nädala tagusest ajast. Teemat olime palunud kommenteerima Aimar Rakko keskkonnaametist. Ta tegi ülevaate korraldusest viimase kümnendi jooksul ja ei pidanud mõistlikuks hundijahi kehtivat korda sellel hooajal enam muuta. Rakko lubas märtsikuus saata juhatusele hundi ohjamiskava läbivaatamiseks ja selle kaudu saab ka ettepanekuid teha. Nii otsustaski juhatus, et erinevad võimalused kaalutakse läbi ja tehakse ettepanek KeA-le.
Juhatuse liige Tiit Tammsaar tegi ettepaneku, et kuna oli tegemist esimese küttimismahuga, siis võiks hundi kõrge arvukuse korral anda ka teise küttimismahu. Kui seda ei ole võimalik, siis peaks kaaluma küttimismahtude ringijagamist ohjamispiirkondade vahel. KeA esindaja lubas seda kaaluda.
Ülevaade Jahise äppide arendusest tegi projektijuht Karri Urban. Esimene etapp on valmis ja äpid avalikult saadaval. Sellest, kuidas edeneb rakendamine, rääkis projektijuht. Äppe on alla laetud ligi tuhatkonna jahimehe poolt, mis tähendab, et see on olemas taskus umbes 10% aktiivsetel jahimeestel. Teise etapi arendamise osas juhtis arutelu Priit Piilmann. Kuna volikogu otsus nii teise etapi arendamise kui ka reservist rahastamise kohta on olemas, siis peaksime tööga jätkama. Juhatus oli sellega päri.
Juhatuse liige Jaak Volmer ja Valdo Hermann, Rannu Jahiseltsi esimees, rääkisid lepingute sõlmimisest maaomanikega Tartu näitel. Volmeri sõnul sai ta vastava töövahendi – kaardi haldamise idee maaomanikega ümarlauast. Tema sõnul on see arendus töövahend nii seltsidele kui ka abiks jahindusnõukogus.
Tehti kokkuvõte põdrajahi kohta
Põdraküttimise kokkuvõte tegi traditsiooniliselt Priit Vahtramäe. Möödunud aastal kütiti tema sõnul kokku 4809 isendit. Kõik maakonnad täitsid jahindusnõukogudes kokkulepitud minimaalse küttimismahu, milleks oli 4623 isendit. Kokkuvõttes täideti jahindusnõukogus kokkulepitud limiidid 105%-liselt. Kõige rohkem kütiti põtru Pärnumaal (600), siis Harjumaal (483), Viljandimaal (419) ja Raplamaal (402).
Keskkonnaagentuuri ulukiseire (KAUR) soovitus oli vastavalt seireandmetele ja juurdekasvule 4300 isendit, mis oleks taganud küttimise juurdekasvu piires ja ei oleks arvukust säilitanud. Kahjuks aga kütiti 509 isendit rohkem, kui seda oli juurdekasv ja KAUR-i soovitus, seega lõpptulemusena viisid jahimehed talvituma jäänud põtrade arvukuse alla 10 000 isendi, mis on võrreldes 2013. aastaga langenud kaks korda ja saavutanud taseme, kus metsa on võimalik kasvatada, kuna metsakahjud on minimaalsed ja talutavad ning ka põdrad mahuvad elama koos metsaga. Seda kinnitavad ka värsked RMK metsakahjustuste kokkuvõtted, et kahjustuste summa üle Eesti on langenud alla 2000 euro.
KAUR-i soovitustest küttisid enam Pärnumaa (100 isendit), Ida-Virumaa (71 isendit), Lääne Virumaa (53 isendit), Tartumaa (43 isendit) ,Valgamaa (41 isendit).
Kui eelmisel aastal ei suutnud limiite täita 27,4% jahiühendustest (90), siis eelmisel hooajal see langes, kuid jätkuvalt ei suutnud 17,6% jahiühendust seda täita (58). Kõik need ei lähe aga täitmata kohustuste hulka, kuna osad maakonnad olid jahindusnõukogudes lubanud miinimummahtu vähendada või suurendada (näiteks Pärnumaa +/-15%) või lepiti kokku, et vasikate puudumisel ei tohi nende asemel küttida täiskasvanuid isendeid (näiteks Viljandimaa). Loomulikult oli ikkagi nõue , et maakonna miinimum küttimismaht peab olema täidetud.
Võrreldes 2019. aastaga kütiti põtru vähem (1496 isendi võrra), võrreldes 2018. aastaga 2354 isendi võrra ja võrreldes 2017. aastaga 2529 isendi võrra.
Samuti andis Vahtramäe Ida-Virumaa jahimeeste soolise ja vanuselise küttimiskokkuvõtte. Pulle oli selles valimikus 59% kogu kütitute hulgast (154-st 91) ja lehmasid 51% (111-st 57). Kokkuvõte näitas, et keskmine pullide küttimisvanus oli 3,5 aastat ja keskmine lehmade vanus 4 aastat. Tegemist on tugevate keskealiste loomadega, keda ei tohiks küttida, kuna tegemist on meie põdrakarja põhikarja osaga, kelle oluline ülesanne toota järglasi. Keskmine vanus peaks jääma 1,5–2,5 aasta vahele, sest enamus kütitavatest loomadest peavad olema noorloomad, kuna meie ülesanne 2020. aastal oli säilitada arvukus.
Ka Soomes on nii, et eelneva kümnendi vigade vältimiseks (90 000 arvukus viidi miinimumini) 3,5–6,5-aastaseid loomi ei tohiks küttida. Selles vahemikus loomad toodavad ja tagavad tugeva järelkasvu ja asurkonna populatsiooni jätkusuutlikkuse.
2020. aasta keskmiseks küttimisstruktuuriks kujunes pulle 38,4% + lehmi 32,2% ja vasikaid 29,4%. Võrreldes 2019 aastaga kütiti pulle 2% rohkem ja lehmi pea 2% vähem, vasikate küttimine jäi samaks. Tublimad maakonnad, kes hoidsid struktuurist kinni ja mõtlesid ka homsele, oli Saaremaa kelle küttimisstruktuur jagunes võrdselt (33%).
Küttimisstruktuurist on näha, et Põlvamaal ja Võrumaal ei olnud probleeme vasikate küttimisega ning lehmade säilitamise eesmärgil kütiti rohkem pulle (Võrumaal pulle 39 + lehmi 27 + vasikaid 34 ja Põlvamaal pulle 40 + lehmi 26 + vasikaid 33). Ka Viljandimaa jahimeestel oli struktuurist kinnipidamine väga hea (pulle 36% + lehmi 32% + vasikaid 32%).
Lühiajaline pullide suurem küttimine võib olla isegi õige, kuna loodus toodabki isasloomi rohkem, näiteks Harjumaal, kus kütiti 43% pulle, oli kütitud pullvasikaid +6,2%. Samas peame arvestama sellega, et looduses ka kõige rohkem hukub isasloomi ja neid ka kütitakse rohkem, seega peaks struktuurist ikkagi kinni pidama, muutused võiks kõikuda paari protsendi juures. Ent aga Hiiumaal, kus kütiti pulle 45%, oli kütitud vasikate osakaal suurem emaste poole koguni 10,4% ja Tartumaal,kus pullide küttimise osakaal oli 40%, oli samuti kütitud emaste vasikate osakaal 9,4% suurem.
Teame statistikast, et tavaliselt on lehmadel, kellel on 2 vasikat, on sooline suhe enamasti võrdne (vahel ka ainult pullvasikad) ning ka seda, et noortel lehmadel on esimene vasikas alati emasloom. Seega tuleb jätkuvalt ja eriti juba uuel hooajal limiite vähendada nii, et oleks võimalik võrdse struktuuriga sooline küttimine. Kui kütitakse rohkem lehmvasikaid, siis võivad selle põhjused peituda just selles, et enamik poeginud lehmadest on noored lehmad. Samas jällegi, kuna paljudes maakondades on juba mitmendat aastat olnud vasikate puudujääk, ei saa tekkida ka noorloomi.
Andmetele otsa vaadates langes põdraarvukus peale hooaega juba alla 10 000 isendi. Mis see endaga kaasa toob on see, et sellel aastal sünnib veel vähem vasikaid ja soovituslik küttimismaht langeb juba alla 4000 isendi.
Arutati esindaja määramise, lihakäitlemise ja loodusfotograafide üle
EJS-le oli saabunud ettepanek uuelt liitasutuselt Põllumajandus- ja Toiduametilt määrata esindaja nõukotta. Selleks määrati tegevjuht Tõnis Korts.
Võimaliku ebaseadusliku lihakäitlemise teemal kõneles Jaanus Põldmaa. Tema sõnul võiks kaaluda vastava registri loomist, et ühe jahiloa alusel ei saaks mitut looma kiitlejatele toimetada. Kerkis küsimus, kas oleks seda võimalik riigi tasandil teha. Juhatuse liikme Tiit Tammsaare sõnul peaks arendama esmase töötluse kohti edasi, et jahimeestel oleks endil võimalus sellega legaalselt tegeleda. Otsus oli, et tegevjuht uurib seda võimalust Põllumajandus- ja toiduameti nõukojas. Samuti tuleb vajadusel kokku töögrupp, kuhu kuulumiseks andsid nõusoleku Margus Puust ja Tiit Tammsaar.
Teemal loodusfotograafid ja jahiohutus rääkis juhatuse liige Karel Rüütli. Tegu on puhtal kujul jahiohutusega. Ta tõi enda praktikast näiteid, kus jahimehed on jahimaadel kohanud varjunud ja maskeerimisülikondades loodusfotograafe, kes tihti toimetavad ka jahimeeste söödakohtade ja soolakute ümbruses. See võib olla ohtlik ja tegevusi peaks omavahel koordineerima. Tehti ettepanek ja otsustati, et tehakse üleskutse läbi kodulehe, ajakirja ja võimalusel otsekontaktina, et fotograafid suhtleksid kohalike jahiseltsidega ja koordineeriks tegevusi.
Tehti ülevaade ulukikahjudest ja meediaplaanist
RMK traditsioonilise ulukikahjude kokkuvõte tegi Aigar Kallas. Tema sõnul on põdrakahjustused olnud viimasel kolmel aastal stabiilselt madalal. Metskitse olulised kahjud on eelmise aastaga võrreldes siiski tõusnud. Kallas esitas kokkuvõtteid maakondade kaupa tabelites ja graafikul.
Lisaks tegi tegevjuht ülevaate EJS-i 2021. aasta töö- ja meediaplaanidest.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 17. veebruar.
