Selle aasta esimestel päevadel juhtus Lõuna-Lätis Aknīste lähedal metsas ajujahi käigus tragöödia, kui neli hunti rebisid kogenud jahikoera, ligi kümneaastase Lääne-Siberi laika tükkideks.
Hukkunud koera omanik Aivars Pūpols saatis oma koera Kāra hiljuti viimsele teekonnale. Sama jahi käigus sai raskeid vigastusi ka teine sama tõugu koer, tema jäi õnneks ellu, vahendas väljaanne Medibam.
Hundikari koerte kallal
Sündmuste ahel algas 29. detsembril, mil jahialadel märgati hundikarja. „Kui hunte märkasime, hakkasime tegutsema ja jahti planeerima. Järgmisel päeval oli Mednise rakendusest näha, et Lätis on veel lubatud küttida kümme hunti. Hundid piirati edukalt sisse ning helistasime Riiklikku Metsateenistusse, et jaht registreerida. Kuid luba ei antud – Aknīste piirkonnas ehk A-tsoonis oli vastava tsooni küttimislubade limiit juba täis,“ kommenteeris juhtunut Pūpols.
4. jaanuaril korraldasid nad hirvejahti, kus loomad piirati sisse suuremasse metsamassiivi, kus nähti eelnevatel nädalatel hunte. „Koerad liikusid hirve jälgedes, aga mõne aja pärast loobusid nad tõenäoliselt hirve taga ajamisest ja tulid teele lähemale, mida tõestas GPS-saatja signaal. Järsku lakkas üks kaelarihm liikumast. Samas kuulis üks jahimeestest koera ulgumist. Hiljem selgus, et hundid murdsid sel hetkel koeri elusast peast,“ selgitas Pūpols.
Pūpols märkas ka lähedalt ühte hunti, kes jooksis minema. Teised jahikaaslased nägid veel kolme hunti.
„Lumi oli kaetud hundi- ja koerajälgedega ning verega. Leidsin sealt ka oma koera juba ilma igasuguste elumärkideta. Päästa polnud enam midagi. Helistasin kolleegidele, et nad kiiresti oma koerte turvalisuses veenduksid. Loomulikult teatasime juhtumist riigi metsateenistusele,“ võttis ta olukorra kokku.
Metsateenistuse ametnik käis ka kohapeal järgmisel päeval juhtunut registreerimas ning proove võtmas.
Limiit sai täis
Kohaliku jahimehe sõnul on piirkonnas palju hunte ja neist antakse regulaarselt teada Mednise äpi kaudu.
Küsimusele, mida sellises olukorras teha, vastas metsateenistuse ametnik, et tal pole head nõu anda, mida sellises olukorras teha. „Peaasi, et inimesed olid valmis hunte küttima, aga kuna konkreetses piirkonnas oli limiit ammendunud, pidid nad jahist keelduma. Mu süda valutab iga koera pärast, kelle hunt on murdnud või vigastanud,“ ütles ametnik Liāna Blumberga-Svikle.
„See, nagu paljud teisedki sarnased juhtumid, oleks võinud olemata olla, kui Lätis juhitaks hundipopulatsiooni tegelikust olukorrast lähtudes, mitte teoreetiliste arvestuste põhjal, mis on tõenäoliselt loodud selleks, et meeldida neile, kes näevad hunti mitte domineeriva kiskjana, vaid muinasjutulise ja õilsa tegelasena multifilmist,“ kommenteeris olukorda Medibase ajakirjanik Indulis Burka.
Burka nendib, et tegelik olukord on karm. „Koeri rünnatakse ja veetakse minema mitte ainult üksikute talude õuedelt, vaid ka suurematest asulatest ning jahikoeri rünnatakse jahipidamise ajal. Olukorras, kus normaalse ja tasakaalus populatsioonitiheduse korral peaks hunt inimesest ja koerast eemale hoidma, mitte ise aktiivselt jahti pidama. Samuti tasub meeles pidada, et koer ei ole pelgalt lemmikloom, ta on pereliige. Jahikoera puhul ka asendamatu abiline jahil,“ selgitas ta.
Jahimehed leiavad, et vastutavad asutused peaksid kiiresti üle vaatama Läti hundi küttimislimiidi, sest nende ridade kirjutamise ajal sai ajakirja toimetus uue teate hundi poolt vigastatud koerast.
