Hundi populatsioonigeneetikat on tähtis uurida nii looduskaitse kui ka elurikkuse seisukohalt.
Hunt etendab ökosüsteemis suurt osa tippkiskjana, tema olemasolu on seotud elurikkuse püsimisega. Geneetiliselt vaesunud loomapopulatsiooni suudab väiksema tõenäosusega kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, näiteks tulla toime mitmesuguste haigustega, nagu kärntõbi ja sooleparasitoosid. Samuti on väikese geneetilise mitmekesisusega populatsiooni sees suurem inbriidingu- ehk sugulusristumise oht, mille tagajärjel võivad kuhjuda kahjulikud mutatsioonid.
Tartu Ülikooli teadurid tegid täpsema ülevaate hundi populatsioonigeneetika uuringust Postimehes.
