Keskkonnaamet lubab sel aastal kahjude vältimise eesmärgil pidada jahti suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Tartumaal.
Kokku on lubatud küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Kui eelmainitud suur-laukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.
Hanelistele on lubatud jahti pidada 16. märtsist 31. maini. Jahti pidav isik on kohustatud vähemalt üks tund enne jahi algust teavitama sellest Keskkonnaametit. Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Küttida võib ainult parves (vähemalt 10 lindu) olevaid hanelisi.
Jahipidamine hanelistele kahjude vältimise eesmärgil on lubatud ainult põllumassiividel, mille maakasutuseks on PRIA andmebaasis põllukultuurid (korralduse p 2.4 toodud tähenduses) ning mille lähiümbruses on kuni 5 km kaugusel vähemalt 10 ha kompaktse massiivina paiknev püsirohumaa, pool-looduslik rohumaa, rohumaana kasutuses olev polder (rahualad lindudele alternatiivseks toitumiseks-puhkamiseks).
Püsirohumaadel, tagasirajatud rohumaadel, püsikultuuridel ja väljaspool põllumajandusmaad paiknevatel karjamaadel on küttimine keelatud. Küttimine on keelatud kaitsealadel ja hoiualadel ning keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste põllulindude (suurkoovitaja, põldtsiitsitaja) elupaikades. Konkreetsel põllumassiivil võib jahti pidada vaid juhul, kui samaaegselt (jahieeskirjas lubatud jahiajal) kasutatakse samal põllul haneliste peletamiseks mitteletaalseid heidutusviise.
Vaata ka:
- Keskkonnaameti korraldus “Lubatud küttimismahud, kohustuslikud küttimisandmed ja muud tingimused haneliste küttimisel kahjustuste vältimise eesmärgil” (PDF)
