Haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava püüab leida tasakaalu põllumeeste ja looduskaitsjate huvide...

Haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava püüab leida tasakaalu põllumeeste ja looduskaitsjate huvide vahel

265
Mitutuhat valgepõsk-laglet kahjustamas põllul tärkavat vilja. Foto: Jaanus Remm
 title=


Keskkonnaamet kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis sätestab nende asurkondade säilitamiseks ning läbirändavate haneliste tekitatud kahjude ohjamiseks vajalikud tegevused järgmiseks viieks aastaks.

Eestis pesitsevate haneliste arvukus on püsinud viimase kümnekonna aasta vältel stabiilne – hallhanel 500-700 paari ning valgepõsk-laglel kuni 100 paari. Viimastel aastakümnetel on aga Eestist läbi rändavate raba- ja suur-laukhanede ning valgepõsk-laglede arvukus oluliselt suurenenud. Rände tippajal peatub meil hinnanguliselt kuni pool miljonit hane.

Eesti asub erinevate hanepopulatsioonide rändetee keskmes ja on viimane oluline intensiiv-põllumajanduse piirkonnas asuv peatuspiirkond. See on toonud kaasa olukorra, kus kevadeti läänepoolsetelt talvitusaladelt Eestisse saabuvad linnud kahjustavad põllukultuure. Haneliste poolt põllumeestele ühes aastas tekitatud kahjud ulatuvad üle 1 miljoni euro.

„Kavas planeeritud tegevuste eesmärk on Eestis pesitseva hallhane ja valgepõsk-lagle asurkondade senise seisundi säilitamine. Samal ajal püüame kavaga tasakaalustada läbirändavate haneliste tekitatud kahjusid põllumajandussektorile ning pikemaajaliselt neid kahjusid vähendada,“ selgitas kava valmimist koordineerinud Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kavaga on planeeritud analüüse ja uuringuid, et kavandatud tegevused põhineksid parimal teadmisel. Keskkonnaamet jätkab linnukahjude kompenseerimise ja ennetustegevuste toetamisega. Samuti algatatakse erinevate huvigruppide regulaarsed kohtumised teabe ja seisukohtade vahetamiseks ning tõhustatakse jahimeeste koolitust. Ühtlasi parandatakse haneliste rändeteel paiknevate riikidega rahvusvahelist koostööd, et populatsioonide kaitse ja ohjamisega ühiselt tegeleda.

Tegevuskavas pööratakse erilist tähelepanu linnukahjude leevendamisele ja ennetamiseks vajalike abinõude tõhustamisele. Tähelepanu pööratakse hanede looduslike ja pool-looduslike toitumis- ja puhkealade ehk niitude, märgalade, poldrite taastamise ja keskkonnahoidliku majandamise olulisusele. Kõrvuti erinevate seni kasutatud linnukahjude ennetusmeetmete rakendamisega annab tegevuskava põllumeestele võimaluse väga suurtes kevadrände aegsetes kahjustuskolletes rakendada rangelt piiritletud ulatuses lisaks tavapärastele ka letaalseid heidutusmeetmeid. Saabuval kevadel annab Keskkonnaamet põllumeestele võimaluse suurte kahjude ärahoidmiseks erandkorras küttida Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas eelnevalt välja valitud külvatud kultuuriga põllumassiivil piiratud arvul suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid.

„Letaalset heidutust ei lubata püsirohumaadel, söötis maadel, kesal ja kaitsealadel. Seda ei tehta ka Lääne-Eesti rannikualadel ning saartel, et tagada rändel hanelistele taastumiseks piisavad võimalused. Erilist tähelepanu heidutusjahi korraldamisel pöörame haruldase väike-laukhane rändeliikumiste jälgimisele.  Väike-laukhane sattumisel letaalse heidutuse piirkondade lähedusse peatatakse heidutusjahi võimalus tema leiukohast 10 km raadiusesse jäävatel põldudel,“ selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavaga planeeritud tegevuste maksumus on kokku 2,6 miljonit eurot, millest rändlindude poolt tekitatud kahjude ja kahjude ennetamistööde kulutuste hüvitamine moodustab viie aasta jooksul 2 100 000 €. Tegevuskava järgib adaptiivse ehk oludega jooksvalt kohandamise kaitsekorralduse põhimõtteid.

Tegevuskava eelnõu koostasid Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid. Kava koostamisel osalesid paljude eri huvigruppide esindajaid, teiste seas linnu-uurijaid ja -kaitsjaid, põllumajandustootjaid, lennu- ja veterinaarohutuse korraldajaid, jahimehi, loodusturismi ettevõtjaid jpt.

„Rändlindude ja inimese suhted on mitmekihilised ja kohati väga vastuolulised. Samas oleme me kõik huvitatud Eesti mitmekesiste maastike, kodumaise toidu tootmise ja loodusväärtuste säilitamisest. Nende rikkuste hoidmine eeldab kõikide osapoolte ühist pingutust ja koostöötahet,“ sõnas Tõnu Talvi.

Tegevuskava koostamisel oli Keskkonnaameti ülesanne leida koostöös paljude vastanduvate huvigruppidega lahendused, mis aitavad kaitsealuseid liike säilitada ja samal ajal vähendada massiliste rändlindude tekitatavaid kahjusid põllumajandussektorile. Kinnitatud tegevuskava on tõenduspõhiste andmete ja eri huvigruppide arvamuste kaalutlemise tulemus.

Uue tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.