FACE ja CIC-i aastakoosolekud Budapestis

FACE ja CIC-i aastakoosolekud Budapestis

423
CIC-i president George Aman pidas aastakoosolekul avakõne. Foto: EJS

Euroopa ja maailma jahinduse keskpunkt oli tänavu sügise hakul Ungaris Budapestis, kus toimus eelkõige maailmanäitus, mis avati 25. septembril ja kestis kuni 14. oktoobrini.

EXPO paviljonide ala peamisi tõmbenumbreid oli trofeeväljapanek, hulgaliselt topised Karpaatia basseinist ja maailma eri paigust, neid ka hinnati. Nähtu hämmastas nii mastaapsuse kui ka eheduse ja maitseka kujundusega. Näituseala mitmes hallis olid väljas ka riikide esitlused. Eestit esindas EJS-i logo ja meie jahindust tutvustavad trükised.

Lühidalt ajaloost

Esimene suurem jahindusnäitus Ungaris toimus 1871. aastal. Saja aasta möödumise tähistamiseks peeti Budapestis World Hunting Expo ehk maailmanäitus 1971. aastal. Ühelgi varasemal samalaadsel Euroopas toimunud näitusel polnud sedavõrd arvukalt kohtumisi, seminare ega muid üritusi kui tol aastal Ungaris. Kaks miljonit külastajapiletit ja 200 000 väliskülalist kogu maailmast! Maailmanäitus 1971 keskendus mitmekülgsele jahindusele ning inimesele ja loodusele, äsja lõppenud näituse pealkiri oli „One with Nature“ ehk maakeeli „Loodusega üks“ või „Ühena looduses“.

Tänavuse maailmanäituse raames toimus 24.‒29. septembrini suur hulk seminare, töötubasid ja konverentse, mis lõppesid temaatiliste paneeldiskussioonidega. Nii koondusid ka Euroopa jahimehi liitva FACE ja ülemaailmse organisatsiooni CIC-i konverentsid ning seminarid samasse paika.

Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE aastakoosolek toimus 24.‒26. septembrini, kus uueks ametiajaks valiti tagasi FACE senine rootslasest president Torbjorn Larsson, peasekretärina jätkab samuti teist ametiaega iirlane David Scallan.

Eesti jahimeeste seltsist (EJS) osalesid FACE töös president Margus Puust, tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, lisaks „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu ja toimetaja Andra Hamburg.

Avapäeval peeti tõsiseid ettekandeid ja toimusid arutelud. Üks olulisemaid oli Alvaro Amaro sõnavõtt. Euroopa parlamendi intergrupi liikmena kõneles ta jahindusest bioloogilise mitmekesisuse vaates. Soome jahimeeste seltsi juht Tuomas Hallenberg ja Austria eluslooduse ja keskkonnateaduste instituudi professor Klaus Hackländer rääkisid huntidega kooseksisteerimisest Euroopas ning huntide ohjamisest Soomes. Järgnenud arutelude põhjal otsuseid vastu ei võetud, pigem vahetati arvamusi.

Pikem arutelu oli ka rändlindude küttimisest Rumeenias, nende jahist ja kaitsest Kesk- ja Lõuna-Euroopa aladel.

Taas ametisse valitud FACE president Torbjorn Larsson toonitas, et 80% seadustest ja reeglistikest Euroopas tulevad just Brüsselist. Seega peab FACE olema kohal, et võimalikult vähendada rumalusest ja küündimatusest sündida võivaid otsuseid. Ühtlasi toetab FACE esindus oma kohaolekuga ka seadusloomet, et sündivad otsused ei jätaks meie jahimeeste järeltulijaid ilma jahipidamisõigusest. Torbjorn Larsson märkis, et jahindusel on ka Euroopas palju vastaseid, kes tahaks meid peatada. Ta ütles, et Põhjamaade ja Baltikumi jahimehed peaksid aktiivselt seisma oma jahindusorganisatsioonide eest, nii säilitame tugeva jahinduse ja ulukite majandamise taseme ka tulevikus.

Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust täiendas eespool öeldut oma läkituses otse Budapestist: „Kui tahame sellist toredat populatsiooni säilitada, nagu see on meil Eestis ja ka Euroopa liidu teistes riikides, ning pärandada selle järeltulevatele põlvedele, siis saame seda teha vaid väga hästi korraldatud jahindusega.“

Teiseks rõhutas Puust: „Kui europarlamendis võetakse vastu olulisi jahindust reguleerivaid seadusi, siis on väga tähtis, et sellised otsused ei sünniks jahimehi kaasamata. Et ka Eesti väikesed mured jõuaks Euroopasse, peame me viima need esmalt FACE-sse, kust need omakorda jõuavad europarlamenti. Loomulikult peame ise olema aktiivsed ja suhtlema europarlamendi saadikutega, kellele õigesti selgitada jahinduses reguleeritavaid küsimusi.“

Tunnustus Eestisse

Kaks seminaripäeva võeti kokku pidulikul õhtusöögil Budapesti Marriotti hotelli restoranis. Jagati tunnustusi, et tähistada kümne aasta möödumist sõsarorganisatsiooni FACE Biodiversity Manifesto asutamisest. Tegemist on bioloogilise mitmekesisuse ja ulukite kaitsetegevuse mitmekesistamise üksusega FACE juures.

Viimasel kahel aastal FACE-le esitatud 360 projektist valiti välja kümme. Kõiki tunnustati meeneplaadiga, nende seas tuli tunnustus ka Eestisse. Projekt „Ulukid teel“ valiti kõige innovatiivsemaks keskkonnateoks. Meeneplaat anti üle projektijuht Urmas Salmule, kes tõi selle Eestisse, et see leiaks väärika koha Eesti jahimeeste seltsi majas.

Edastan Eesti Jahimehe kaudu tänusõnad kõigile projektiga liitunud ja seda toetanud jahimeeste organisatsioonidele! Teieta ei oleks seda tunnustust pälvitud. Projekt on alles alguses, meil on minna veel kaks aastat. Peame selgeks saama, kas me õnnestume ja suudame vähendada sõidukite ning ulukite kokkupõrkeid.

CIC-i aastakoosolek

Ülemaailmse jahindusorganisatsioon CIC liikmete aastakoosolek algus juba 26. septembril. Avakõne pidas CIC-i president George Aman. Tervitussõnad Ungari poolt tõi peaministri asetäitja Zsolt Semjen.

Avapäeval toimusid paneeldiskussioonid. Huvirühmad ja eksperdid arutasid jahinduse ja maaelu üle. Räägiti maaelu tulevikust, zooloogilistest haigustest, väikeulukite majandamisest ja kitsaskohtadest.

CIC-i viiepäevasel aastakoosolekul osalesid EJS-ist Tõnis Korts, Andres Lillemäe, Andra Hamburg ja Urmas Salmu. EJS-i osalemine sellisel suurel üritusel oli võimalik KIK-i rahastatava välissuhtluse projekti toel.

Kolm päeva olid täis silmaringi avardavaid sõnavõtte. Püüdsime huvitavamaid võimalikult palju ka Eestisse tuua. Selleks salvestas meie videomeeskond koos kaameramehe Urmas Salmu ja reporter Andra Hamburgiga intervjuusid eri riikide tunnustatud arvamusliidritega.

Näiteks olime kohal, kui esitleti ulukiliha retseptiraamatut „CIC world game cookbook“. Ligi 300-leheküljelisse raamatusse on kogutud 209 retsepti 62 riigist ja viielt mandrilt. Retseptid on inglise keeles ning lähtekeeles, kust retsept pärineb. Raamatu autor Soňa Chovanová Supeková, kes on Slovakkia naisküttide seltsi president ja ühtlasi ka CIC-i Artemise klubi president, rääkis, et sai idee Soomest ning Eesti naisküttidelt. Igal riigil on raamatus oma ruum ja selle riigi ning retsepti autori tutvustus. Eesti retseptid on lisanud Triin Roostfeldt. Need on põdraliha-carpaccio, sokulihašašlõkk ning kartulipuder metssealihast hakklihakastmega. Raamatut saab juba tellida CIC-i kodulehelt. Maksab 40 eurot, mis sisaldab nii pakkimist kui ka tellimiskulu.

Samuti tegime juttu palju kõneainet tekitanud Põhjamaade jahimehe Jens Ulrik Høghiga, kes rääkis oma kogemuste põhjal, kuidas ta on kogukonnale ja teistele ühiskonna liikmete poole pöördunud ja jahindust selgitanud. Veel tõdes ta kuidas on meedia oma suhtumist nendesse muutnud ning kuidas nemad meediaga suhtlevad. Vaata videot siit.

Jahindus Namiibias

Kahel päeval kuuldust ja nähtust jäi eredamalt meelde Danene van der Westhuyzen, kes Namiibia jahindusorganisatsiooni NAPHA (Namibia Professional Hunting Association) juhina rääkis meedia mõjust. Küttimisest Aafrikas kuvatakse eurooplastele sootuks teine pilt, kui see on kohapeal. Küsimusest saab parema ülevaate, kui vaadata EJS-i kodulehelt ka Andra Hamburgi intervjuud Danene van der Westhuyzeniga.

Namiibia on hea näide, kuidas Aafrikas kaasatakse põliselanikke riigi looduskaitsesse. See on väga kuiv ja põuane, väheste loodusvaradega maa, võrreldes naaberriikidega, kus kaevandatakse teemante, naftat ja kaubeldakse isegi puhta joogiveega.

Riik on seadnud sisse range kontrolli jahinduse üle, mis saab seetõttu toimida vaid säästlikel alustel. Säästlikkus tähendab, et püütakse küttida vaid neid metsloomi, kes on juba järglasi andnud või pigem enam järglasi ei anna. Aastas kütitakse kuni 2% ulukipopulatsioonist, järelkasv on keskmiselt 20%. Seega ei ole võimalik väita, nagu toimuks üleküttimine.

Namiibias moodustab turism väga suure osa riigi sisemajanduse kogutoodangust. Välisturistid on küttimisõiguse eest valmis maksma kõrget hinda. Riik on otsustusõiguse andnud eelkõige kohalikele elanikele, kes tunnevad ja ohjavad nii küttimist kui ka kaitset kõige paremini. Kogu teenitud tulu jääb kohalikele. Tulu kasutatakse puhta joogivee, toidu hankimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Luuakse uusi metsloomade reservaate jne. Kahjuks aga räägitakse ikka ja jälle sellest, kuidas Aafrikas hävitatakse jahipidamisega elusloodust.

Maailmas on suur probleem inimeste asustustiheduse suurenemine ja põllumaade laiendamine metsade arvelt, Namiibias aga hoolitseb eelkõige jahindus selle eest, et säästa metsloomade elupaiku. Inimesed, kes on eesmärgiks seadnud eluslooduse kaitse, peaksid mõistma, et jahindus teeb eluslooduses arvukust tasakaalustades täpselt sama. Me peame silmas üht ja sama eesmärki, aga saavutame selle erinevalt.

Ulukid teel Tšehhis

Tšehhi jahimeeste seltsi asepresident Daniel Švrćula tegi ülevaate, kuidas püüavad Tšehhi jahimehed vähendada sõidukite ja metsloomade kokkupõrkeid.

Juba mitmendat aastat on neil käimas suur projekt koostöös politsei ja Praha ülikooli teadlastega. Jahimehed koguvad mobiiliäpi abil liiklusõnnetuste andmeid kogu riigist. Praeguseks on fikseeritud üle tuhande juhtumi ja asukoha sarnaste liiklusõnnetuste kohta erinevatel aasta- ja kellaaegadel. Nende andmete alusel saadakse ülevaade, millal loomi kõige rohkem liigub.

Lisaks on Tšehhis käsil ka teine projekt, millega testitakse lõhnatõkkeid. Näiteks kevaditi paigaldatakse lõhnatõkked ühe-kahekilomeetristele teelõikudele. Seejärel monitooritakse neid lõike mitu nädalat, et vaadata, kas meetod toimib. Aasta pärast võetakse tõkked maha ja jälgitakse, mis toimub pärast nende eemaldamist. Aasta hiljem tehakse aga kokkuvõtted mõlemast perioodist ja võrreldakse tulemusi.

Sama projektiga on käivitatud ka veebileht, kust liiklejad leiavad teavet, kuidas käituda, kuhu helistada jne, kui autojuht on metsloomaga kokku põrganud.