Projekti MooseBelt osalised käisid Lätis Salacgrīvas 15.novembril, et osaleda põdrajahil, tutvuda kohalike jahitraditsioonidega ja vahetada kogemusi sealsete jahimeestega. Külaskäik pakkus jahielamuste kõrval võimaluse arutada ulukiasurkondade majandamist ning tutvuda jahiseltsi tulevase jahimajaga. Eesti jahimehi võõrustas Läti jahiselts MK Mežgaiļi, mille kümme liiget majandavad ligikaudu 4000 hektari suurust jahipiirkonda. Jahipäeva soosis ka ilm: vihm jäi tulemata ja pilvede vahelt paistis aeg-ajalt päike. Ühisel jahil kütiti põdralehm ning päeva jooksul jagus aega kogemuste vahetamiseks ja uute tutvuste sõlmimiseks.

Kuidas majandavad ulukeid lõunanaabrid?

Võõrustajad tutvustasid oma jahipiirkonna küttimismahte ja põhimõtteid, millest ulukiasurkondade majandamisel lähtutakse. MK Mežgaiļi jahiseltsile on tänavuseks jahihooajaks määratud küttimismahuks kaks täiskasvanud põtra ja kolm põdravasikat. Punahirvedest on lubatud küttida üks pull, kolm lehma ja kaks vasikat. Võõrustajate sõnul nende jahipiirkonnas metskitsede ja metssigade küttimisele arvulisi piiranguid ei ole. Sigade Aafrika katk on kohalikku metsseaasurkonda tugevalt mõjutanud. Põtrade ja punahirvede arvukus on kohalike jahimeeste hinnangul aga kasvamas. Seltsis pööratakse suurt tähelepanu valiklaskmisele, et hoida ulukiasurkonnad tugevate ja elujõulistena. Võõrustajad tõid esile ka oma jahitrofeed: seltsi liikmed on küttinud kaks kuldmedali vääriliste sarvedega punahirve ning ühe hõbe- ja kaks pronksmedali vääriliste sarvedega põtra.

Sajandivanusest hoonest saab jahimaja

Omaette elamuseks kujunes tutvumine seltsi tulevase jahimajaga. MK Mežgaiļi jahimehed on võtnud ette ligikaudu saja aasta vanuse hoone taastamise ja jahimajaks ümberehitamise. Hoones käivad ehitus- ja restaureerimistööd, mille tulemusena saab vanast majast seltsi ühine kooskäimiskoht. Võõrustajate sõnul rahastatakse töid eravahenditest, riigi toetuseta. Jahimaja taastamisega soovitakse luua paik, kus jahimehed saavad koos käia ka peredega. Nii saab ühiselt aega veeta, jagada jahijutte ning anda jahitraditsioone edasi põlvest põlve. Kümneliikmelise seltsi ettevõtmine aitab ühtaegu säilitada vana hoonet ja tuua jahiseltsi tegemistesse järgmisi põlvkondi.

Koostöö üle riigipiiride

Eesti ja Läti jahikorralduses leidub erinevusi, kuid mõlema riigi jahimehi ühendab huvi looduse, ulukite ja vastutustundliku jahipidamise vastu. MooseBelti osalistele pakkus külaskäik võimaluse õppida naabrite kogemustest, arutada põdraasurkonna majandamist ja luua kontakte edasiseks koostööks. Ühisest jahipäevast jäid meelde nii jahielamus kui ka vestlused, mis aitasid vaadata tuttavaid teemasid uue nurga alt.

Fotogalerii sündmusest