5. aprillist hakkasid kehtima jahieeskirjade muudatused. Muudatused keskenduvad peamiselt jahiaegade täpsustamisele, lubatud jahipidamisviiside korrigeerimisele, kaitsealade regulatsiooni täpsustamisele, relvaohutuse nõuete lihtsustamisele ning mõnede liikide regulatsiooni täiendamisele.
Kuigi enamik muudatusi on jahimeestele arusaadavad ja loogilised, on Eesti Jahimeeste Seltsile laekunud mitmeid küsimusi relvaohutuse nõuete muudatuste kohta.
Varem loeti jahirelv laadimata relvaks juhul, kui padruneid ei olnud rauas ega relva külge kinnitatud salves. Muudatuse järel loetakse laadimata jahirelvaks selline relv, millel ei ole padruneid rauas.
Muudatuse eesmärk on seletuskirja järgi viia jahieeskiri kooskõlla relvaseaduse loogikaga, keskendudes tegelikule ohule, mitte formaalsele käsitlusele. Samuti sooviti vältida olukordi, kus jahimehi karistatakse ebaproportsionaalselt käitumise eest, mis ei kujuta endast reaalset ohtu.
Relvaseaduse sätted
EJS-ilt on küsitud, mida tähendab nn relvaseaduse loogika ja üldised põhimõtted ning kuidas varasem regulatsioon oli sellega vastuolus.
Siin peetakse silmas eelkõige relvaseaduse § 50, mis sätestab tulirelva kandmise üldiseid põhimõtteid. Üldreeglina ei tohi kantava tulirelva padrunipesas olla padrunit (v.a revolver). Samas ei käsitle relvaseadus relva laetuna olukorras, kus relvale on kinnitatud padrunitega salv. Kuna jahieeskiri on ministri määrus ehk alamakt, peab see olema kooskõlas seaduse ja selle põhimõtetega.
Jahirelv transpordivahendis
Muudatustega loobuti ka nõudest hoida transpordivahendis jahirelva püssikotis või kabuuris. Sellel nõudel puudus selge ohutuslik põhjendus.
Varasema regulatsiooni puhul jäi arusaamatuks, miks muutub laadimata relv transpordivahendis ohtlikumaks üksnes seetõttu, et see ei ole kotis, eriti olukordades, kus sarnane käitumine on muude sätete kohaselt lubatud (näiteks jahipidamisel paadist või metsseale seisva mootoriga sõidukist).
Jahiohutuse seisukohalt ei sõltu relva ohtlikkus sellest, kas relv on kotis või kotist väljas, vaid eelkõige sellest, kas relv on laetud ning kuidas seda käsitsetakse.
Jahirelv laskekohtade vahetamisel
Samuti tunnistati kehtetuks jahieeskirja § 7 lõige 4, mis lubas ühisjahil laskekohtade vahetamisel hoida transpordivahendis laadimata relva kotist väljas. Sellise erandi sätestamine ei olnud jahiohutuse eesmärgist lähtuvalt põhjendatud, kuna relva ohutus ei sõltu jahi liigist, vaid relva tegelikust seisundist ja käsitsemisest.
Varasem erand kohtles sisuliselt sarnaseid olukordi erinevalt sõltuvalt jahipidamise liigist, mis tekitas õiguslikku ebaselgust ja ebaproportsionaalsust. Kui laadimata relva kotist väljas hoidmine oli ühisjahil lubatud, puudus loogiline põhjus, miks sama käitumine oli üksikjahil käsitatav rikkumisena. Muudatusega ühtlustati nõudeid lähtudes relva tegelikust ohutusseisundist.
Jahiohutus eelkõige!
EJS rõhutab seda, et vaatamata regulatsiooni lihtsustumisele ja relvaseadusega kooskõlla viimisele jääb jahiohutus alati jahimeestele esmatähtsaks sõltumata sellest, kus midagi on kirjutatud.
Kuigi uue korra järgi võib sõidukis relval olla padrunitega salv küljes, ei tähenda see, et selline käitumine oleks igas olukorras mõistlik või vajalik. Ilma selge vajaduseta ei ole põhjendatud hoida relva kotist väljas ega padruneid selle külge kinnitatud salves.
Samuti liikudes sõidukiga maastikul on turvalisem hoida jahirelva vooderdatud relvakotis, nii on kaitstud nii relv kui optika põrutuste eest.
Ohutus peab alati olema esikohal – relva käsitsemisel tuleb lähtuda mitte ainult lubatavusest, vaid ka kainest mõistusest ja ettevaatusest. Ütleb ju ka eesti vanasõna, et parem karta kui kahetseda ja ettevaatus on tarkuse ema.
Ohutut jahipidamist soovib EJS!
