EJS-i pöördumine: jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kokkulepe

EJS-i pöördumine: jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kokkulepe

819
Foto: Pixabay

EJS-i president ja tegevjuht pöördusid 1. septembril liikmesorganisatsioonide poole jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kokkuleppe osas.

Järgnevalt avaldame täisteksti.

Lugupeetud EJS-i liikmed,

Augustikuu lõpupäevil andis Keskkonnaministeerium teada, et jahindusnõukogud saavad jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamiseks kokkulepitud juhised. See tähendab seda, et erinevates osapooltes palju kõneainet tekitanud teema osas on kokkulepe saavutatud. Nimelt sai augustikuu teises pooles osapoolte allkirjad kokkulepe jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osas. Eelnevalt kutsus keskkonnaminister Tõnis Mölder kokku jahimeeste ja maaomanike katuseorganisatsioonide ning erinevate riigiasutuste esindajad, et kokku leppida, mille alusel saavad maakondlikud jahindusnõukogud pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lube.

Koos käidi päris mitu korda ja kõigile osapooltele anti võimalus anda oma sisendid. EJS-i esindajad lähtusid läbirääkimistel suvisel volinike koosolekul otsustatust.

Kokkuleppe allkirjastasid lisaks keskkonnaminister Tõnis Möldrile Eesti Jahimeeste Seltsist Margus Puust, Eesti Erametsaliidust Andres Talijärv, Eestimaa Talupidajate Keskliidust Jaanus Põldmaa, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast Meelika Sander-Sõrmus, Keskkonnaametist Riho Kuppart ja Riigimetsa Majandamise Keskusest Aigar Kallas.

315 jahipiirkonnal lõpevad jahipiirkonna kasutusõiguse load 2023. aasta maikuuga. Kokku on jahipiirkondasid 330, ülejäänutel lõpevad load hilisematel kuupäevadel. Selleks, et lubade kehtivust pikendada on senisel kasutajal vaja esitada Keskkonnaametile taotlus koos jahindusnõukogu seisukohaga. Kuni kokkuleppe sõlmimiseni olid vaidluskohaks just jahindusnõukoja seisukoha kujundamise alused. Kuna seadus ei määra täpseid aluseid, mille põhjal seisukohta kujundada, siis tekkisid erinevatel huvigruppidel oma huvidest tulenevalt erinevad arusaamad.

Sõlmitud kokkulepe annab kuuepunktilise juhise, kuidas maakondlike jahindusnõukogude esindajad ühise otsuseni jõuaksid.

Esimeseks tingimuseks on see, et viimase kolme aasta jooksul ei ole jahipiirkonna kasutaja Keskkonnaministri määruses „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“  §-s 4 sätestatud uluksõraliste vaatluse andmed esitamata jäänud. Seda täpsustatakse õigusnormide muutmisega, et kohustus senisest selgemalt sätestada ja  kontrolli selles osas teostab riik.

Teine oluline tingimus on, et pikendamisega ollakse nõus, kui Keskkonnaameti (KeA) peadirektori aafrika sigade katku tõrje käskkirjadega pandud metssigade küttimismahu täitmata jätmine ei ole jahindusnõukogu protokolliga taunivalt fikseeritud. Otsustamise lõppsõna selles osas on KeA pädevuses ja rikkumine peab olema fikseeritud.

Kolmas punkt käsitleb jahieeskirja rikkumisi. Nõusolek pikendamiseks antakse, kui jahipiirkonna kasutaja ei ole toime pannud rohkem kui ühe olulise jahieeskirjade rikkumise viimase kolme aasta jooksul. Otsustamise lõppsõna on KeA pädevuses, rikkumine jahipiirkonna kasutaja suhtes peab olema fikseeritud.

Neljandaks on küttimismahtude täitmine. Kui jahindusnõukogus jahiseaduse alusel kokkulepitud uluksõraliste küttimismahtudest on kinni peetud, siis on kõik hästi. Kui aga mitte, siis saab heakskiidu juhul, kui mahtude mittetäitmine pole jahindusnõukogu protokollis taunivalt fikseeritud. Otsustamise lõppsõna on ka siin KeA pädevuses, erisused võivad esineda SAKi tingimustes metssigade küttimisel ja olukorras, kus erinevused on marginaalsed.

Viiendaks lepiti kokku, et sõlmitud lepingute põhifookus peab olema suunatud ulukikahjude ennetamisele ja tekkinud kahjude hüvitamisele. Suulised lepingud ehk kokkulepped loetakse samuti lepinguteks. Jahipidamise lauskeeldu ei loeta lepinguks. Juhul kui jahipiirkonna kasutaja on esitanud väärinfot lepingute olemasolu kohta, käsitletakse seda valeandmete esitamisena.

Kuues ja väga oluline tingimus on, et maaomanikega sõlmitud jahinduslike lepingute maht ületaks 50% (kogu jahimaa pindalast), sealhulgas peab eramaade lepingutega kaetuse püüdlus olema see, et pindala peaks tulevikus ületama 50% määra. Kui see kriteerium on täidetud ja eelnevad viis tingimust samuti, siis jahipiirkonna kasutusõiguse luba pikendatakse.

Läbirääkimistel juhindusime volinike koosolekul otsustatust

Lepingutega kaetud ala osas lähtusid EJS-i poolsed läbirääkijad selle aasta juunikuus toimunud volinike koosoleku otsusest, kus volinikud selgelt toetasid olukorda, kus lepingutega (sh riigimaade osas) on kaetud pool jahipiirkonna jahiks sobivast maast. Soovitus oli, et sõlmida tuleb nii palju lepinguid kui võimalik ja vajalik.

Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise osas seisukoha andmisel vastavalt kokkuleppele rakendatakse 2+1 töökorra põhimõtet (kaks korda konsensus ja kolmas kord ¾ jahindusnõukogu häälteenamus).

Ka selle kokkuleppe punkti osas lähtusime volinike otsustatust toetada KeA uut jahindusnõukogu töökorra eelnõud, kus nähakse ette konsensuse kaotamist KÕL-i nõusoleku hääletamisel.

Jahipiirkonna kasutajatele antakse piisavalt aega (vähemalt 1 kalendrikuu) selleks, et saavutada 50% osakaal pindalast enne kui uuesti jahindusnõukogu koguneb.

Täiendavad kokkuleppepunktid

Täiendavalt lepiti kokku, et nõusoleku andmine jahindusnõukogus on eelkõige kohaliku elu küsimus, kuna piirkonnad, traditsioonid ja suhted on erinevad. Jahindusnõukogu liikmetel on ka täna koos töötades võimalus lõpetada KÕL või mitte anda nõusolekut selle pikendamiseks. Samas kui valitsevad eriarvamused, siis on vaja eriti lähtuda seadustest, kehtivast jahindusnõukogude töökorrast ja eelnimetatud kokkulepetest.

Samas tõdeti kokkuleppes, et kriteeriume selles osas, millest peab jahindusnõukogu lähtuma otsuse tegemisel, seadus ette ei näe, jahindusnõukogud on sõltumatud ja võivad kokku leppida nagu soovivad. Kui nad ei soovi ühiseid kriteeriume kokku leppida, siis nad seda tegema ei pea.

Lisaks võttis Keskkonnaministeerium endale ülesandeks analüüsida probleeme seonduvalt riigi renditava põllumaaga jahindusliku kasutuseõiguse rakendamisel kahjustuste määramise metoodikaga ja võimaluse loomisega põldudel. See on selleks, et ka maaomanikud saaksid võimaluse ulukite vaatlusandmed ja ruutloenduse andmed esitada Keskkonnaagentuurile (Jahise kaudu).

Kokkuleppe täistekstiga saab tutvuda siin.

Jahis aitab jahimaid korraldada

Jahise programmis on EJS loonud „jahimaakorraldaja“ mooduli. See võimaldab vaadata ja tuvastada konkreetse jahipiirkonna katastriüksuste omanikke, hallata maaomanikega sõlmitud lepinguid, vaadata erinevaid kaardikuvasid lepingustaatuste ja maaomanike põhiselt. Selle mooduliga on ühinenud umbes 250 jahipiirkonda ehk siis valdav enamus.

EJS on kodulehele loonud kella, mis tiksub aja vähenemise suunas ja näitab seda aega, palju on jäänud jahiseltsidele KÕL-i pikendamise taotluse esitamiseks Keskkonnaametile. Samas näitab kell, paljud jahipiirkonnad on juba saanud jahindusnõukogu heakskiidu. Augustikuu lõpuga on jahindusnõukogu heakskiidu saanud 36 jahiseltsi, mis on 11,4% pikendamisele kuuluvatest lubadest.

Aeg tiksub ja meie kindel soovitus on lubade pikendamist mitte edasi lükata vaid tegutseda kohe.

Hea läbisaamine maaomanikega on võtmeküsimus

Meie ühine eesmärk on hästi läbi saada kogukonna maaomanikega. Jahipidamine on kvaliteetaja veetmine meile kõigile ja seda ei ole mõistlik kulutada põllu- või metsaservas kellegagi vaidlemisele. Seega meie kõigi tähtsaim ülesanne on sõlmida kokkulepped kõigi maaomanikega, kes seda soovivad. Nii keskkonnaministeerium, riigikogu keskkonna- ja maaelu komisjonide kui ka EJS-i seisukoht on, et praegusel perioodil ei pooldata rahalisi lepinguid. Nii nagu keskkonnaministeeriumi pressiteates öeldi, kokkulepped peaks olema suunatud kahjude ennetusele ja kui need tekivad, siis kahjude hüvitamisele.

Loomulikult on see soovitus ja kui selts soovib sõlmida rahalisi lepinguid, on see iga seltsi enda otsustada.

Lahendamist vajavaid küsimusi on mitmeid, aga keskenduda tuleks hetkel lubade pikendamisele

Meie jahinduses käib käsi tervikuna üsna hästi. Oleme oma ühistöös piisavalt suured ja tugevad, et esindada jõuliselt jahimeeste huve ühiskonnas. See on järjest olulisem, sest jahivastased liikumised arenevad ja koguvad jõudu. Seda on raske mitte märgata. Kuna oleme suur organisatsioon ja koondame väga erinevaid organisatsioone ja inimesi erinevate huvidega, siis on loomulik, et ka meie asutuses on erinevaid huvigruppe. See huvide paljusus on igati normaalne ja kui neid huvisid üheskoos ümara laua taga arutada, otsida ja leida sobivaid lahendusi, siis on see ka organisatsiooni jaoks edasiviiv. Kaasaegsete jahinduslike infosüsteemide kasutuselevõtt on tinginud selle, et noorem generatsioon vahetab välja vanema. Ka see on organisatsioonis igati tavapärane protsess. Peame ainult kindlustama, et see toimuks korrektselt ja vastastikku üksteist austades.

Need kõik on teemad, mis meid igapäevaselt saadavad ja mis eriti teravalt muutuste perioodil esile kerkivad. Kasutusõiguse lubade pikendamine on meie organisatsiooni jaoks oluline muutuste periood. Just seetõttu kutsume Teid sellel ajahetkel keskenduma eelkõige kasutusõiguse lubade pikendamisele. Kindlasti ei ole mõistlik kõiki probleeme koos lubade pikendamisega lahendada. Nagu öeldakse tähtsad asjad kõige pealt. Ja praegu on tähtis turvaline ja korrektne kasutusõiguse lubade pikendamine.

Kui load on pikendatud, siis saab ette võtta teised lahendamist vajavad probleemid ja nagu ikka, nende laekumise järjekorras. Kui mõnes seltsis on suutlikkus lahendada mitut probleemi korraga, siis on ka see organisatsiooni enda valik. Peaasi, et seda tehakse korrektselt, üksteist austades ja tulevikku silmas pidades. Meie siiras soov on, et me jahimeeste esindusorganisatsioonina pikendamise ja läbiviidavate muutuste käigus ei nõrgeneks. Pigem vastupidi. Aeg nõuab seda, et jahimeestel oleksid seljad koos ja ühised huvid vääriliselt kaitstud. Tugev esindusorganisatsioon on selle garant.

EJS soovib kõigile jahiseltsidele, jahindusnõukogudele ning kõigile asjaosalistele jõudu tööle ja kindlasti aitab keskkonnaministri eestvedamisel sõlmitud kokkulepe jõuda lihtsamini üksmeelsete ja kvaliteetsete otsusteni. Jääb vaid loota, et osapooled seda kokkulepet austaksid ja täidaksid.

 

Margus Puust, EJS-i president
Tõnis Korts, EJS-i tegevjuht

Tarkusepäeval, 1. septembril 2021.