Foto: Tõnis Korts

EJS-i juhatus otsustas pöörduda karujahi küsimuses õiguskantsleri poole ja kinnitas 2027. aasta väikeulukite aastaks

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse korraline koosolek toimus 12. novembril Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Koosolekul osales 20 juhatuse liiget ning arutati mitmeid jahinduse jaoks olulisi teemasid, sealhulgas karujahi õiguslikku olukorda, relvaseaduse muudatusi, loodushariduse edendamist ja jahinduse tulevikuplaane.

Koosolekut juhatas EJS-i president Margus Puust. Enne päevakorra juurde asumist õnnitleti sünnipäeva puhul juhatuse vanimat liiget Tiit Tammsaart, kellele president andis üle EJS-i laualipu.

Margus Puust õnnitleb vanimat EJS-i juhatuse liiget Tiit Tammsaart

EJS pöördub karujahi küsimuses õiguskantsleri poole

Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas juhatusele õiguskantslerile saadetava pöördumise kavandit, mis käsitleb pruunkaru asurkonna ohjamise õiguslikke võimalusi ja maaelanike põhiõiguste kaitset. Viimaste aastate kohtuvaidlused on muutnud karude teaduspõhise ja ennetava ohjamise keeruliseks. EJS peab oluliseks, et pruunkaru soodsa kaitseseisundi säilitamise kõrval oleks tagatud võimalus asurkonna teaduspõhiseks reguleerimiseks, kahjustuste ennetamiseks ning inimeste turvalisuse ja vara kaitseks.

Juhatus otsustas pöördumise õiguskantslerile saata. Kirja täiendatakse ka Soome ja Rumeenia karude ohjamist puudutavate seadusmuudatuste näidetega.

Ettevalmistused jahirahuks ja EJS-i 60. aastapäevaks

President Margus Puust andis ülevaate jahirahu väljakuulutamise ja EJS-i 60. aastapäeva tähistamise ettevalmistustest. Arutati üritusele registreerumise kulgu ja korralduslikke küsimusi. Seniste kogemuste põhjal on oodata osalejate aktiivsemat registreerumist sündmuse lähenedes. EJS-i 60 aastapäeva tähistamise osas otsitakse veel sobivaid variante. Teemaga tegeleb Marko Vinni.

Loodushariduse edendamine saab EJS-i põhikirjas selgema koha

Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas ettepanekut täiendada EJS-i põhikirja loodusharidust käsitlevate sätetega. Muudatuse vajadus tulenes Keskkonnainvesteeringute Keskuse tagasisidest projektile „Lastega loodusesse“. EJS-i senises põhikirjas ei olnud keskkonnahariduse andmine eraldi tegevusena piisavalt selgelt määratletud. Juhatus toetas ettepanekut täiendada põhikirja seltsi põhiliste ülesannete osas, lisades sinna loodus-, keskkonna- ja kestliku arengu hariduse edendamise ning keskkonnateadlikkuse suurendamise.

Kuna põhikirja muutmine vajab üldkoosoleku kinnitust, otsustas juhatus esitada vastava muudatusettepaneku üldkoosolekule kinnitamiseks.

Kavandatav muudatus loob paremad eeldused loodushariduslike projektide elluviimiseks ning laste ja noorte loodusteadlikkuse suurendamiseks.

‘2027 aasta tuleb väikeulukite aasta

Marko Vinni tutvustas büroo ettepanekut kuulutada 2027. aasta EJS-is väikeulukite aastaks. Juhatuse liikmed toetasid ettepanekut ning leidsid, et aasta tegevustega võiks siduda ka Eesti hagija tutvustamise ja populariseerimise. Juhatus kinnitas 2027. aasta väikeulukite aastaks.

Ulukilihanädal kogub populaarsust

Marko Vinni andis ülevaate 9.–15. novembril toimuvast ulukilihanädalast, mille eesmärk on tutvustada ulukiliha kui tervislikku, kohalikku ja kestlikku toitu. Tänavu osaleb ulukilihanädalal 30 restorani üle Eesti, võrreldes mulluse 17 restoraniga. Osalejate hulgas on ka tunnustatud restoranid NOA ja Tuljak. Ulukilihanädal on osa Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE algatatud üleeuroopalisest kampaaniast European Game Meat Week. Kampaania tutvustamiseks on tehtud aktiivset meediatööd ning ulukiliha väärtustamist toetatakse erinevate teavitustegevustega. Juhatuse liikmed arutasid võimalusi ulukiliha tuntuse suurendamiseks ja võtsid esitatud ülevaate teadmiseks.

SAK-i tõrjet toetanud drooniseire andis häid tulemusi

Tõnu Peterson tutvustas sigade Aafrika katku (SAK) tõrje toetamiseks korraldatud drooniseire projekti tulemusi. Ajavahemikul 6. juulist kuni 13. oktoobrini tehti 12 maakonnas kokku 201 seirelendu, mille käigus registreeriti 652 metssea vaatlust. Drooniseire käigus kogutud info toel kütiti kokku 157 metssiga, neist 52 seirelendude ajal ja 105 hiljem saadud teabe põhjal. Projekti raames korraldati viis droonipilootide koolitust, milles osales 28 inimest. Edaspidi peetakse oluliseks droonipilootide oskuste säilitamist, koostöö jätkamist kohalike jahimeeste ja seakasvatajatega ning seiret toetavate digitaalsete töövahendite arendamist. Projekt näitas droonide praktilist väärtust metssigade leidmisel ja küttimise korraldamisel.

Ettevalmistamisel on ulukite esmakäitlemiskohtade toetusmeede

Marko Vinni andis juhatusele ülevaate ettevalmistamisel olevast jahiulukite käitlemiskohtade investeeringutoetuse meetmest. Juhatus pidas oluliseks jahiseltside võimaluste parandamist ulukite nõuetekohaseks esmakäitlemiseks ning bioohutuse suurendamiseks. Toetusmeetme täpsemad tingimused ja taotlemise kord avalikustatakse pärast nende ametlikku kinnitamist.

Relvaseaduse muudatused toovad jahimeestele uusi võimalusi

Raivo Aeg tutvustas juhatusele Riigikogus 21. oktoobril vastu võetud relvaseaduse muudatusi. Olulisemate muudatustena suureneb lubatud jahipadrunite kogus seniselt 300-lt 1000-ni iga jahitulirelva kohta ning relva soetamisloa kehtivusaeg pikeneb kolmelt kuult kuuele. Samuti lihtsustuvad laskemoona hoiustamise nõuded, kuid relvakapp muutub kohustuslikuks ka ühe tulirelva omanikule. Selle nõude täitmiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Jahinduse järelkasvu seisukohalt on oluline muudatus, mis võimaldab 16–17-aastastel noortel kasutada jahitulirelva paralleelrelvaloa alusel. Lisaks lihtsustuvad teatud tingimustel relva käsitsemise katse nõuded ning välisriikide jahikülalistele relvade kasutusse andmine.

Euroopa tulirelvapassi kaliibrimärgistuse probleem sai lahenduse

Raivo Aeg käsitles ka Euroopa tulirelvapassi kaliibrimärgistusega seotud probleemi, mis oli tekitanud Eesti jahimehele Lätis relva kontrollimisel arusaamatuse. Probleem seisnes selles, et tulirelvapassi kantud kaliibrimärgistus erines relvatootja kasutatavast tähistusest, kuigi mõlemad tähistasid sama kaliibrit. Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas, et senine praktika võib välisriikides arusaamatusi põhjustada, ning otsustas seda muuta. Edaspidi kantakse Euroopa tulirelvapassi vajaduse korral mõlemad kaliibritähised – nii relvatootja kasutatav kui ka Eesti relvaregistris olev tähistus. PPA on valmis ka varem väljastatud tulirelvapassi soovi korral asendama. Muudatus aitab vältida jahimeestel relvadega välisriikidesse reisimisel tekkivaid probleeme.

SAK-i vereproovide märgistamine vajab tähelepanu

Tõnu Peterson edastas juhatusele Tartu labori tähelepaneku sigade Aafrika katku uuringuteks saadetavate vereproovide märgistamise kohta. Kuna proovidega seotud muu teave liigub elektrooniliselt, on eriti oluline, et vereproovide katsutid oleksid korrektselt märgistatud. Jahimeestel palutakse proovide võtmisel ja saatmisel sellele tähelepanu pöörata.

Järgmine juhatuse koosolek toimub jaanuaris 

EJS-i juhatuse järgmine korraline koosolek toimub 14. jaanuaril 2027.