Eesti-Läti piirialadel on viimasel ajal olnud probleeme huntidega. Kuigi sel jahihooajal suurendati hundijahi limiiti 300-lt 370-le, täitus see juba jaanuari keskpaigaks. Sellest ajast alates on neli omavalitsust taotlenud lube täiendavaks jahiks, millest riigimetsaamet kiitis heaks vaid ühe.
Küttimismaht on juba ammendunud
Viimastel aastatel on hundid Lätis Jēkabpilsi piirkonnas murdnud umbes kümme kodulooma. Sealses talus peetakse kümneid lambaid ning hundid ründasid neid asustatud ala lähedal, vahendab LSM.lv.
Talu omanik Gita Liepa: „Me ei ela kuskil sügaval metsas, aga hundid tulid 30 meetri kaugusele majast ja rebisid lambad lõhki. Lisaks teisel pool kihelkonda murti kaks suurt mullikat ja lisaks murti piirkonnas veel üks mullikas otse maja kõrval, samuti murti koeri.“
Kohalikud jahimehed piirasid jaanuaris hundi ümber, kuid viimasel hetkel selgus, et jahilimiit oli juba täis. „Nad hakkasid juba lippe ümber vedama ja kontrollisid, kas hundilimiiti on veel, et saaks jahti pidada. Kui nad järele uurisid, selgus, et limiiti enam ei olnud,“ selgitas Liepa.
Liimiti suurendati vaid Valmiera vallas
Sel hooajal suurendati hundijahi limiiti 300-lt 370-le ning 15. jaanuaril teatas riigimetsaamet, et see on täielikult ära kasutatud.
Kuu aja jooksul taotlesid Jēkabpilsi, Gulbene, Valmiera ja Rēzekne piirkonnad täiendavaid lube. Heakskiidu sai vaid Valmiera piirkond.
Ka Balvi vald plaanib pöörduda riigimetsaameti poole, et saada täiendav luba. Vallavanem Jānis Trupovnieks: „Hundid endiselt liiguvad ja nende kohalolu on tunda. Samuti on kahjujuhtumeid, millest on riigimetsaametile teatatud. Ootame, et kihelkonnad – Katleši ja Žīguri, kus hundirünnakud on juba liiga sagedased – saaksid taotlused menetletud ja load kätte.“
Sel hooajal kütiti kõige rohkem hunte Madona vallas, kokku 39. Latgales olid aktiivseimad Ludza valla jahimehed, seal kütiti 21 hunti.
„Nüüd on tekkinud ka suuremad metsseakarjad ja hundid jälitavad neid pidevalt. Karjas oli 32 siga, nüüd on alles 16, pool on kadunud,“ selgitas olukorda jahimees Andris Čoićs.
Hundijahi hooaeg kestab 31. märtsini, kuid limiidi täitumisel lõpeb see varem. Varasematel hooaegadel kasutati load tavaliselt ära detsembri keskpaigaks. Jahimehe hinnangul on limiidi suurendamine olnud liiga väike.
„Nüüd suurendati limiiti ja see sai otsa mõni päev pärast aastavahetust, justkui 10-päevane pikendus jahihooajale. Hundid tegutsevad taas – kaks siin, kaks seal, neli seal. Ühel hetkel, kui jahti pidasime, tundus, et nad on kadunud. Nüüd on kõik jälle täis, me ei tea, kust nad tulevad,“ rääkis Čoićs.
Taluomanik: rünnakud vähenevad, sest me kaitseme oma loomi
Riigimetsaamet teatas, et limiiti suurendati sel hooajal, arvestades maaelanike arvamusi ja põllumeeste huve. Samas ei ohusta suurem lubade arv hundipopulatsiooni. Amet märkis, et hundirünnakud kariloomadele on muutunud harvemaks.
Jēkabpilsi piirkonna Āmuri talu omanik Gita Liepa selgitas, et talunikud on sunnitud hoidma kariloomi ja koeri suletud aladel. „Meil on siin piisavalt kaadreid kogu kahju kohta. Aga ma lugesin ka, et kahjud pidavat vähenema,“ tõdes Liepa.
Liepa sõnul see väheneb, sest inimesed kaitsevad oma loomi. „Meie ei jäta neid enam ööseks õue,“ ütles ta ja lisas, et: „see on suvel, kuumaga, päris suur probleem – hoida loomi laudas. See vähendab kahjusid,“ lisas Liepa.
Praegu hoitakse Jēkabpilsi piirkonna Asare lambad suletud talus ning omanikud kardavad isegi aknaid avada.
Riigimetsaamet tuletab meelde, et hunt on Lätis kaitse all olev liik, kelle küttimine on lubatud erandkorras. Täiendavaid lube võidakse anda, kui esineb reaalne oht avalikule turvalisusele.
Riigimetsaameti andmetel elab Lätis praegu umbes 1400 hunti.
