Keskkonnaagentuur on kokku võtnud aastatel 2021-2024 jahimeeste esitatud kütitud ja muul põhjusel hukkunud karude andmed ja bioproovide analüüsi tulemused. EJS on neid andmeid analüüsinud ja omakorda jõudnud huvitavate tulemusteni. Muuhulgas on aru saadud, et Eesti karude suguküpsus saabub kirjanduses esitatust varem.
EJS jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul on jahimeeste kohustused õigusaktidega määratud ja üheks kohustuseks on esitada Keskkonnaagentuurile kütitud suurulukite bioproovid. „Nendele tuginedes saavad ulukiseire spetsialistid ja teadlased karupopulatsiooni paremini analüüsida“ ütles Vinni. „Vigaste või puudulike andmete alusel ei ole võimalik saada korrektseid tulemusi ja siit tulebki jahimeeste ülesanne võtta kütitud ulukitelt õiged ja korrektsed bioproovid ja esitada need Keskkonnaagentuurile, seda tehes saame me andmed, mis on tõesed ja mida saame kasutada edasisel ulukipopulatsioonide ohjamisel“ lisas ta.
Keskkonnaagentuur on hinnanud Eesti karude arvukuseks umbes 1000 isendit, aga jahimeeste hinnangul on nende arv vähemalt 1200 isendit ja korrigeeritud arvamushinnangu põhjal isegi 1400 isendit.
EJS on Kesskonnaagentuuri andmeid läbi töödelnud ja selle põhjal esitame 2021-2024 karude bioproovide ja andmete analüüsi tulemused.
Kokku on esitatud Keskkonnaagentuurile 246 kütitud või muul viisil hukkunud karu bioproovi.
Perioodil 2021-2024 on kokku kütitud 372 karu ja 10 karu on hukkunud liikluses või muul viisil.
Perioodil 2021-2024 kütitud karude suguline vahekord: emaseid 135 ja isaseid 247 isendit.
Vanused on määratud Läti Riikliku Metsainstituudi “Silava” laboris
Kirjanduse andmetel saab pruunkaru suguküpseks alates 5 eluaastast. Huvitav fakt on see, et 53 viljastatud karust on lausa 16 emakaru, kes olid viljastatud vanuses alla 4 aasta. See fakt võib kinnitada, et meie karud saavad suguküpseks varem ja ka see omakorda mõjutab oluliselt karude iga-aastast juurdekasvu.
Sigimisorgan on esitatud 54% kütitud emastest karudest.
Kokku 74 esitatud bioproovist oli 53 ka sigimisorgan, mille uuringu tulemusel saadi viljastamise % 71,6 
«Karude arvukus on Eestis kasvanud pikka aega, aga üsna aeglaselt, sest pidevalt kütiti neid mõistlikult. Viimaste aastate suurema küttimisega sai kasvu kiirust oluliselt pidurdatud. Aga tänavune jahi peatamine kohtu otsusega suurendab asurkonna kasvu kiirust,» rääkis Männil ajalehele Sakala.
Karude aastane juurdekasvupotentsiaal on Männili hinnangul üle 10 protsendi. Nagu ta ütles: juhul kui karude arvukuseks Eestis pidada 1000 looma, siis tänavu jõuti sellest küttida vaid kolm protsenti, seega võib järgmistel aastatel oodata veel kiiremat kasvu.
Männili arvates oleks olnud tänavu mõistlik keskkonnaameti kehtestatud norm täis küttida. «Karude arvukus on praegu teatud piirkondades kahtlemata väga suur ja osa huvigruppide jaoks ületanud sotsiaalse taluvuspiiri,» kõneles ta. Tema sõnutsi oli karude arvukus 20 aastat tagasi üsna väike, aga seejärel kütiti neid üsna tagasihoidlikult ja arvukus kerkis. «Viimastel aastatel on neid hakanud emigreeruma ka Lätti, kus vahepeal üsna karuvabalt elati.»
Männil ütles, et see on olnud looduskaitse edulugu, aga nüüd on karude arvukus jõudnud selle piirini, kus tuleks hakata seda rohkem piirama, et karudega seotud mured liiga suureks ei paisuks.
Arvestades 2025 aasta küttimise tagasihoidliku seisu, siis EJS hinnangul peaks 2026 aasta kevadeks olema karude arvukus arvestades sündimust (300 karupoega) erinevate hinnangute põhjal jääma 1400 – 1700 isendi juurde.
Kesskonnaagentuuri vastav koond on leitav ka keskkonnaportaalist – https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-2024%20k%C3%BCtitud%20karude%20m%C3%B5%C3%B5dud%2C%20vanused%20ja%20emaste%20fertiilsus.pdf
Artiklis on kasutatud alusmaterjalina Keskkonnaagentuuri andmeid ja Peep Männili tsitaate ajalehest Sakala.
EJS
