Austrias elab kokku ligikaudu 121 hunti, aasta varem oli neid 102, selgub ametlikust seirearuandest. Samal ajal vähenes hundikarjade arv üheksa pealt kaheksale ning järglasi registreeriti vähe – vaid seitse kutsikat, selgus värskest seirearuandest.
Paralleelselt on märkimisväärselt kasvanud kütitud huntide arv, ulatudes vähemalt 26 isendini (2024. aastal 14). „Aruanne näitab kasvavat sekkumist hundipopulatsiooni, nõrgenevat pesakonnastruktuuri ja suhteliselt vähest järelkasvu. Oleme endiselt kaugel liigi soodsast kaitseseisundist,“ ütles WWF-i ekspert Christian Pichler.
Hunte tuvastati kõigis liidumaades peale Viini. Vaatamata rekordilisele arvule ametlikult lubatud hundijahilubadele kasvas ka murtud kariloomade arv, ulatudes 1181-ni. „Rahvusvahelised uuringud näitavad, et küttimine ei vähenda rünnakuid kariloomadele. Konflikte saab kestlikult vähendada eelkõige karjakaitse meetmetega. Sama on märgata ka Austrias,“ märkis Pichler.
WWF kutsub seetõttu üles suurendama professionaalsete karjakaitsemeetmete rakendamist. „See aitaks vähendada ka haigustest ja õnnetustest tingitud kahjusid, mille tõttu hukkub igal aastal tuhandeid kariloomi,“ lisas ta.
Aruandest selgub ka, et enamik hundi DNA-ga kinnitatud kariloomade rünnakutest on seotud läbi rändavate huntidega. Teadlaste hinnangul aitavad stabiilsed hundikarjad reguleerida asustustihedust, hõivates territooriume ja piirates noorte nn rändehuntide juurdevoolu.
„Poliitika kipub karjade teket sageli demoniseerima, kuid teadus näitab, et stabiilsed karjad võivad pikemas perspektiivis olukorda rahustada,“ ütles Pichler.
Bioloogi sõnul mängivad hundid ökosüsteemis olulist rolli. „Kiskjana aitab hunt reguleerida liigset sõraliste arvukust ning toetab elurikkust ja metsade uuenemist. Ka poliitika peaks neid seoseid rohkem arvesse võtma,“ rõhutas ta.
Allikas: WWF/OTS
