Eesti Jahimeeste Selts (EJS) avaldas oma 2024. aasta aastaraamatu, mis annab põhjaliku ülevaate möödunud aasta tegevustest, saavutustest ja väljakutsetest Eesti jahinduses.
Aastaraamatu eessõnas rõhutab EJS-i president Margus Puust jahimeeste pühendumust looduse tasakaalu hoidmisel ning kogukonna tugevust, mida ilmestavad tuhanded aktiivsed jahimehed üle Eesti.
Üheks oluliseks koostööpartneriks mullu oli Puusti sõnul Kaitseliit, kellega koos on ellu viidud mitmeid algatusi, sealhulgas ühine kokkutulek Rutjal 2024. aastal.
Jätkus ka sihikindel töö infosüsteemide arendamisel, muutes jahinduse läbipaistvamaks, andmepõhisemaks ja professionaalsemaks. Uuendused toetavad jahimeeste igapäevatööd ning koostööd teadlaste, ametkondade ja ühiskonnaga laiemalt.
Jahimehed on jätkuvalt olnud riigile usaldusväärseks partneriks loomataudidega võitlemisel. Sigade Aafrika katk on taas pead tõstmas ning EJS-i liikmed panustavad aktiivselt haiguse seiretegevustesse ja ulukiproovide kogumisse.
Aastaraamatust selgub, et 2023/2024 jahihooajal kütiti kokku 61 109 jahiulukit, mis on üle 5500 isendi võrra vähem kui eelneval hooajal. Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv.
EJS-i president Margus Puust tänab kõiki liikmeid nende hindamatu panuse eest jahinduse arendamisse ja traditsioonide hoidmisse, rõhutades, et iga jahiretke alguses peaks olema kindel teadmine, et tegutsetakse südamega – looduse heaks, kogukonna nimel ja Eesti tuleviku huvides.
Aastaraamat on kättesaadav veebis.
