Sündmuste kalender | Teema aastast | Meedia
Sündmuste kalender
Vaata toimuvaid sündmusi kaardilt.
NB! Kaart täieneb jooksvalt. Korraldaja jätab endale õigusi teha sündmustes muudatusi.
Teema aastast
Eesti jahimeeste seltsi tänavune teema-aasta „Lastega loodusesse“ lähtub lihtsast tõest, et inimene ei ela loodusest eraldi.
Me oleme looduse osa ja meie heaolu oleneb otseselt keskkonnast. Seda tõde kinnitab ka Fred Jüssi mõte, et maailm ei ümbritse meid, vaid sisaldab meid. Herbert Clark Hoover, USA 31. president, on öelnud, et lapsed on meie peamine loodusvara.
Lastega loodusesse
Praeguses linnastuvas ühiskonnas kasvab põlvkond, kelle igapäevane kokkupuude loodusega on hõredam kui kunagi varem. Loodus aga on lapse arenguks vajalik kas või praktiliselt: looduses kasutab laps oma kõiki meeli, liigub, katsub piire, taastub stressist ning õpib „olema“.
Bioloogiliselt pole inimene sisuliselt muutunud, kuid elukeskkond on muutunud väga kiiresti. Loodus aitab seda pinget tasakaalustada. Looduses viibimine aitab meil kergemini taluda kiiresti muutuva ühiskonna pingeid.
Miks keskendume just lastele ja noortele?
Tähelepanu lastele ja noortele on teadlik valik: inimese hoiakud, harjumused ja väärtused kujunevad varakult. Laps ja noor inimene on uutele kogemustele avatum kui täiskasvanu, kelle maailmapilt ja rutiinid on juba paika loksunud. Kui laps õpib loodust tundma kogemuse abil (mitte ainult ekraani või õpiku vahendusel), tekib tal ka suurem sisemine vajadus loodust hoida, ärkab sügavam huvi looduses toimuva vastu.
Loodusest kaugenemisel on tagajärjed. See võib tuua kaasa vaimse heaolu probleeme noorte seas, süvendada sotsiaalseid ja ökoloogilisi pingeid ning nõrgendada inimese ning looduse sidet.
Tähtis on põhimõte: enne õpetame loodust armastama ja kogema, siis alles seletame probleeme. Nii tekib päris hoolimine, mitte väsimus või hirm.
Teema-aasta sisu ja põhisõnumid
Eesti jahimeeste seltsi vaates tähendab „Lastega loodusesse!“ eelkõige nelja suunda.
- Rohkem päriselt looduses viibimine: retked, vaatlusõhtud, õppepäevad, praktiline tegevus.
- Looduse toimimise selgitamine: aastaajad, elupaigad, toiduahelad, liikide tähtsus ja omavahelised seosed.
- Ökoloogilise mõtlemise arendamine: arusaam, et üks muutus mõjutab tervikut, looduses on kõik omavahel seotud.
- Kogemuse ja teadmise vahele silla ehitamine: põlvkondade kogemus praeguse loodushariduse toetuseks.
Kommunikatsioonis tuleb rõhutada ja hoida selgena, et teema-aasta eesmärk ei ole kasvatada noori jahimehi, vaid anda noortele adekvaatset, elulist ning teadusel põhinevat arusaama loodusest ja selle seostest keskkonnas.
Võimalik põhitegevus ja programm
A. Loodusõppeprogrammid ja õppematerjalid
- Koostada vähemalt kaks loodusõppeprogrammi ja siduda need kooli/lasteaia õppega (töölehed, juhendid, lühivideod).
- „Looduse lugemise ABC“: lihtsad märkamisharjutused (jäljed, hääled, elupaigad, ilm, toiduahel).
- „Aastaring“: kord kuus miniteema (talvine jäljerada, kevadine linnuhääl, suvine putukamaailm, sügisene seeneriik jne).
B. Üritused, retked ja praktilised õpitoad
- Retked ja vaatlused: loomajäljed, linnuvaatlus, kopra tegevusmärgid, märgalad, metsakooslused.
- Praktilised töötoad kogukonnas: kompassi- ja orienteerumisõpe, ohutus looduses, lõkke tegemise kultuur ja reeglid, loomade elupaikade lugemine.
- „Pere looduseõhtu“ jahimajas või kogukonnamajas (seal, kus on kollektsioonid ja näitmaterjali).
C. Loovkonkursid ja noorte kaasamine
- Laste joonistuskonkurss, fotokonkurss ning pildi- ja jutukonkurss teemal „Uus põlvkond ametit õppimas“.
- „Minu kodumetsa 10 liiki“ (foto + lühikirjeldus + kus nägin).
- „Looduse päevik“: kooliklass või pere peab 30 päeva lihtsat loodusmärkmikku/blogi.
D. Koostöövõrgustik (haridus, noorteorganisatsioonid, partnerid)
- Kaasata noori ja noorteorganisatsioone, kelle tegevus on seotud loodusega: Luua metsanduskool, kaitseliidu noorteorganisatsioonid (kodutütred, noorkotkad), RMK ja erametsaliit, jätkata pereüritusi.
- Tihe koostöö lasteaedade, koolide ja õpetajatega (EJS toetab ja pakub praktilisi võimalusi).
- 2–3 rahvusvahelist loodushariduse üritust (metoodika, parimad kogemused). Kogemustevahetus naabritega: Läti, Leedu Poola, Soome.
E. „Nuti“ ja mänguline loodusharidus
- Koostöö Nuti Grupiga loodushariduslike mängude koostamiseks.
F. Kogukonna mobiliseerimine, kogemuste vahetus ja ürituste kalender
- Kogu Eestit hõlmav koordineerimine ja perepäevadel osalemine.
- Iga jahiselts korraldab oma kogukonnas teema-aasta jooksul vähemalt ühe ürituse.
- Paljudel jahiseltsidel on juba kogemused, kuidas korraldada üritusi lastele ja noortele. Neid kogemusi võib vahetada ja anda nendest teada EJS-i kodulehe vahendusel.
- Välja töötada lihtne süsteem „Anna oma üritusest/ettevõtmisest teada“, et koondada teavet, jagada ja võimendada häid kogemusi kogu Eestis. Selleks on teema-aasta kodulehel tagasiside vorm.
G. Kommunikatsioon ja toetajate kaasamine
- Otsida meediapartnerit, et tegevus oleks pidevalt nähtav.
- Leida teema-aasta peasponsor ja toetajad, sest loodushariduse rahastus vajab ühiskondlikku tähelepanu ja tuge.
- Eesmärk ja oodatav tulemus
Teema-aasta lõppeesmärk. Laste ja noorte loodusteadlikkus ning looduskogemus on märgatavalt paranenud: nad viibivad rohkem õues, oskavad paremini märgata ja selgitada looduses toimuvat ja mõistavad seoseid (ökoloogiline mõtlemine).
See avaldub näiteks järgmiselt:
- rohkem lapsi ja peresid jõuab loodusesse retkedele, vaatlustele ja õpitubadesse;
- õpetajatel ja kasvatajatel on rohkem tuge ja võimalusi praktiliseks loodusõppeks;
- kogukonnad saavad paremini aru, et loodusharidus on ühine vastutus, mitte „kellegi teise töö“.
Aasta teema eesmärk on tuua tähelepanu keskmesse kõik teemad, mis aitavad lapsi loodusesse viia. See ei jää pelgalt üheaastaseks ega ühekordseks ettevõtmiseks. See teema tuleb 2026. aastal esile tõsta ja hoida järgnevatel aastatel aktiivselt päevakorras.
„Lapsed loodusesse!“ peaks olema meie organisatsiooni üks põhitegevus jahinduse kõrval.
Meedia
- Põhjarannik: Jahimehed viivad tänavu lapsed metsa
