Tallinna Halduskohus tegi 19. oktoobril 2026 järjekordse määruse MTÜ Eesti Suurkiskjad algatatud karujahi kohtuvaidluses. Kohus peatas ajutiselt kuue Keskkonnaameti väljastatud karu küttimist lubava korralduse kehtivuse kuni 27. oktoobrini. Samal ajal keeldus kohus uute vaidlustuste lisamisest juba käimasolevasse kohtuasja.
MTÜ Eesti Suurkiskjad on viimastel kuudel vaidlustanud järjest Keskkonnaameti korraldusi, millega on antud erandkorras luba pruunkarude küttimiseks. Seekord soovis ühendus lisada olemasolevasse kohtuasja veel 11 korralduse vaidlustamise.
Kohus leidis, et selline praktika ei aita kaasa kohtuasja kiiremale ja lihtsamale lahendamisele. Iga erandliku küttimisloa väljastamise aluseks on konkreetsed asjaolud ja kahjustuspiirkonna eripärad, mistõttu tuleb nende õiguspärasust hinnata eraldi. Seetõttu käsitletakse uusi vaidlustusi iseseisvate kohtuasjadena.
Samas peatas kohus kuue 16. oktoobril väljastatud korralduse kehtivuse ajutiselt kuni 27. oktoobrini, et anda Keskkonnaametile võimalus esitada oma seisukohad. Oluline on rõhutada, et kohus ei ole tunnistanud küttimislube õigusvastaseks ega teinud sisulist lõppotsust nende põhjendatuse kohta.
Kohtuvaidlustega kaasnevad kulud jäävad suuresti maksumaksja kanda. Tähelepanu väärib ka kohtumääruses välja toodud asjaolu, et MTÜ Eesti Suurkiskjad ei olnud tasunud kahe viimase esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutavat riigilõivu. Kohus kohustas ühendust tasuma kokku 40 eurot hiljemalt 21. oktoobriks, hoiatades, et tasumata jätmisel võidakse ajutine õiguskaitse tühistada.
See tõstatab laiema küsimuse kohtuvaidlustega kaasnevast vastutusest ja kuludest.
Iga uus vaidlustus tähendab Keskkonnaametile täiendavat tööd: dokumentide ettevalmistamist, õiguslike seisukohtade koostamist, kohtuga suhtlemist ning küttimislubade põhjendamist. Kõik see nõuab ametnike tööaega ja avalikke vahendeid.
Kui palju maksab maksumaksjale ühe karujahi korralduse kaitsmine kohtus? Kui palju on riik kulutanud tänavuste karujahiga seotud kohtuvaidluste peale kokku? Need on küsimused, millele avalikkusel oleks õigus saada selged vastused.
Kuigi kohtusse pöördumine on igaühe seaduslik õigus ja oluline osa õigusriigist, tekib korduvate vaidlustuste puhul paratamatult küsimus, kus lõpeb põhjendatud õiguskaitse ning algab menetlusvõimaluste ebaproportsionaalne kasutamine.
Kannatavad nii õigusselgus kui ka usaldus riigi vastu. Karujahi korraldamine ei puuduta üksnes jahimehi. See mõjutab ka maaelanike turvatunnet, põllumajandust, mesindust ja ulukikahjude ennetamist.
Olukord, kus Keskkonnaameti väljastatud küttimisload satuvad järjest kohtuvaidlustesse ning nende kehtivus peatatakse vahetult enne jahihooaja lõppu, tekitab ebakindlust kõigis osapooltes.
Looduskaitse ja suurkiskjate asurkonna soodsa seisundi tagamine on kahtlemata olulised eesmärgid. Sama oluline on aga toimiv ulukite ohjamine ning riigiasutuste võime rakendada teadmistel ja õigusaktidel põhinevaid otsuseid.
Õigus kohtusse pöörduda peab säilima, kuid sama oluline on küsida, kas praegune süsteem tagab mõistliku tasakaalu looduskaitse, ulukikahjude ennetamise, õiguskindluse ja maksumaksja raha vastutustundliku kasutamise vahel.
Ühiskond vajab olukorda, kus erimeelsusi saab lahendada õiguspäraselt ja tõhusalt, ilma et ulukite ohjamine muutuks lõputuks kohtuvaidluste jadaks.
EJS
