Soome Jahimeeste seltsi (Metsästäjäliitto) traditsiooniline põdrajaht toimus seller aastal Kurikkas.

Kurikka on koht Soome lääneosas, Lõuna-Pohjanmaa maakonnas (Etelä-Pohjanmaa).

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul kutsuvad soomlased jahile lisaks oma koostööpartneritele ka naabrid Rootsist ja Eestist.

“Põdrajaht on oluline traditsioon meil Eestis. Soomes aga on see veelgi olulisem” ütles Korts.

Koguneti reedel 16. oktoobri õhtupoolikul Pitkämö Canyon Campingus Kurikkal. Saabujatele pakuti kehakinnitust. Tervitused andsid Petteri Lampinen, jahiseltsi juhatuse esimees, Erja Pekkala Pohjonmaa piirkonna jahindusjuht ja Panu Ollikkala kohaliku jahiseltsi esindaja.

Toimus vaba vestlus päevakajalistel teemadel. Põdrajahil osalesid ka Soome Parlamendi (Eduskunda) esindajad, Soome Metsavalitsus (riigimetsade haldaja), Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK), Soome Ulukikeskus, Soome Kaugmetsaomanike Liit, Loodus- ja ulukihoolduse sihtasutus, Sako – Soome relvatootja, Soome Jahindus- ja Metsandusmuuseum, Eräkontti – jahinduse ja loodusega seotud organisatsioon, FACE – Euroopa Jahindus- ja Looduskaitseühenduste Föderatsioon ja teiste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

  1. oktoobri hommikul toimus rivistus ja instrueerimine. Jahi korraldaja oli Kurikka jahiselts ja jahijuhatajad olid Panu Ollikkala ja Kimmo Rintanen.

Küttidele tutvustati jahiohutuse nõudeid. Allpool on toodud põhilised ohutustehnika nõuded, mida sellisel jahil tutvustatakse.

Kütiliinis laskepositsioonidele minek.

  1. Jahimehed transporditakse laskepositsioonidele koos teejuhtidega.
  2. Relva transporditakse autos relvakotis, lukk avatuna.
  3. Autojuht juhatab jahimehed nende määratud laskepositsioonidele.
  4. Relv laetakse alles laskepositsioonil. Enne laskepositsioonilt lahkumist tuleb padrunid relvast eemaldada.
  5. Jahi ajal ei tohi laskepositsioonilt lahkuda ilma jahijuhataja loata! Pärast jahi lõppu tullakse laskepositsioonidel olnud küttidele järele.
  6. Laskepositsioonil on ohutus kõige tähtsam.
  7. Püsi sulle määratud laskepositsioonil ja hoia relv laetuna ainult seal.

Jõudes kütiliinil oma kohale veendu ohututes laskesuundades

  1. Kontrolli naaberküttide laskepositsioonide asukohti. Ära tulista nende suunas! GPS-rakenduses peab sinu enda asukoht olema nähtav. (soomlased kasutavad WE hunt platformi)
  2. Tulistamisel pea meeles, et maastikul võivad viibida koerajuhid ja jahikoerad. Väldi nende ohustamist.
  3. Pea meeles, et metsas liiguvad ka teised inimesed.
  4. Kui tabatud loom vajab surmavat lisalasku ning selle juurde minekuks on saadud luba, tuleb kõigepealt koer ohutusse kohta viia.
  5. Võta kaasa tükk nööri või koerarihm, et vajadusel koer kinni siduda.
  6. Ära mine üksinda laskekohta uurima.

Jahiaegne sidepidamine

Meie peamine sidevahend on raadiosaatja. Väldime tarbetut raadiosidet.

Pärast laskmist tuleb kohe raadiosaatja kaudu teatada:

    • Mida tulistasid.
    • Millisel laskepositsioonil asusid.
    • Milline oli laskmise tulemus.

Lisaks kasutati suhtlemiseks WhatsAppi.

  1. Kui loom kukub pärast lasku nähtavasse kohta, tuleb:
  • Teavitada teisi laskepositsioonidel olevaid kütte ja jahijuhatajat.
  • Vajadusel küsida luba looma juurde minekuks ja surmava lisalasu tegemiseks.
  • Seejärel loom surmata ja siseelundid eemaldada.
  • Pärast seda pöörduda tagasi oma laskepositsioonile.
  1. Kui loom liigub pärast lasku edasi

Kui loom jätkab pärast lasku liikumist:

  • Jäta meelde, kus loom asus laskmise hetkel.
  • Ära mine üksinda laskekohta uurima.
  • Oota, kuni abi saabub.
  1. Jahikoerte kinnivõtmine
  • Jahikoerad tuleb kütiliinis kinni võtta ainult jahijuhataja või koerajuhi loal.
  • Koera kinnivõtmisest tuleb teatada telefoni teel.

Jaht oli edukas. Kahest ajust tabati üks põdrapull ja üks põdravasikas. Loomade austamine toimus kohaliku jahiseltsi metsaonni juures, kus kütitud põdrad asetati kuuseokstele.

Soome jahimeeste seltsi tegevjuht Teemu Simenius autasustas kütte vastavate märkidega. Anti üle tänu korraldajatele ja kingitused.

Eesti delegatsioon, kuhu kuulusid juhatuse liige Priit Vahtramäe ja tegevjuht Tõnis Korts andsid korraldajatele koos tänusõnadega üle EJS-i laualipud ja Jüri Jõepera raamitud ulukite fotod.

Põdrajaht (hirvenmetsästys) on soomlaste jaoks oluline traditsioon, mis ühendab peresid, sõpru ja terveid külakogukondi. Eriti tähtis on see maapiirkondades. Paljudes Soome peredes on põdrajahil käidud põlvest põlve. Isad, pojad-tütred, vanaisad ja sõbrad kuuluvad sageli samasse jahiseltsi (metsästysseura).

Põdrajaht oluline seltskondlik sündmus. Jahipäevad võivad alata varahommikul ja lõppeda ühise sauna, söögi või koosviibimisega. Paljudele on jahiselts justkui teine perekond. Põdrajahihooaeg on paljudes Soome maapiirkondades üks aasta tähtsamaid sündmusi. Mõned jahimehed planeerivad isegi oma puhkuse põdrajahi järgi.

Põdrajaht nõuab koostööd, distsipliini ja vastutust. Jahiseltsis on oluline, et kaaslasi saaks usaldada.

Paljudele soomlastele tähendab põdrajaht ka looduse tundmist, metsas viibimist ja võimalust saada kvaliteetset ulukiliha.

Soomes olid jahil Priit Vahtramäe ja Tõnis Korts.