14.–15. oktoobril toimus Valgamaal Aakre jahipiirkonnas traditsiooniline Estiko sügisjaht, mis tõi kokku jahimehed, sõbrad ja koostööpartnerid üle Eesti. Tänavu juba 27. korda toimunud ühisjaht kandis endas nii jahikultuuri hoidmise, traditsioonide väärtustamise kui ka ühise koosolemise ja suhtlemise mõtet.

Estiko sügisjaht on üks Eesti pikaajalisemaid sellisel kujul korraldatavaid ühisjahte. Jahi idee autori ja eestvedaja Neinar Seli sõnul oli 1999. aastal alguse saanud ettevõtmisel mitu olulist eesmärki, mis on püsinud tänaseni.

„Põhiline ja kandev teema on olnud Estiko jahtidel jahikultuur ja selle hoidmine ja edasikandmine,“ ütles Seli.

Tema sõnul on jahikultuuri kõrval sama oluline inimestevaheline suhtlus ning võimalus kohtuda vanade sõprade ja uute tuttavatega.

„Mitte vähem oluline on kohtumine sõpradega, partneritega ja samuti huvitavate inimestega,“ lisas ta. „Estiko jahti tuleb kokku inimesi üle Eesti ja väga erinevatelt elualadelt. Nende omavaheline suhtlemine on osa sellest jahist.“

Ühisjaht ühendab inimesi ja hoiab traditsioone

Seli sõnul on ühisjaht Eesti jahikultuuri oluline osa, mille tähendus ulatub kaugemale üksnes jahipidamisest.

“See on võimalus hoida elus aastakümnete jooksul kujunenud traditsioone, väärtustada jahimeeste omavahelist koostööd ning anda edasi teadmisi ja kogemusi.

Ühisjahil on oluline koht jahieetikal, ohutusel, üksteisega arvestamisel ning lugupidaval suhtumisel loodusesse ja ulukitesse. Ühised tavad ja kokkulepped aitavad hoida jahipidamise väärikust ning tugevdavad jahimeeste ühtekuuluvustunnet.” ütles Seli. 

“Samavõrd tähtis on ühisjahi sotsiaalne pool. Tänapäeva kiires elutempos ei ole sugugi iseenesestmõistetav leida aega, et sõprade ja mõttekaaslastega kokku saada. Ühisjaht loob selleks suurepärase võimaluse. Metsas veedetud päev, ühised elamused ja hilisemad vestlused jahilauas aitavad hoida vanu sõprussidemeid ning luua uusi tutvusi.” lisas ta. 

Estiko sügisjahi eripäraks ongi kujunenud asjaolu, et siin kohtuvad väga erinevate elualade inimesed, keda ühendab huvi jahinduse, looduse ja ühiste väärtuste vastu. Sellised kokkusaamised aitavad kaasa ka laiemale mõttevahetusele ning tugevdavad sidemeid jahimeeste ja teiste ühiskonnaliikmete vahel.

Hariv programm ja sisukad arutelud

Estiko sügisjahi traditsioonide hulka kuulub ka hariv ja silmaringi avardav programm. Aastate jooksul on osalejatega kohtunud mitmed tuntud inimesed, kes on jaganud oma kogemusi ja mõtteid erinevatest eluvaldkondadest. Näiteks eelmisel aastal oli külaliseks Andrus Ansip.

Tänavu oli programm üles ehitatud veidi teistmoodi. Jahi eelõhtul koguneti Grete motelli ühise laua taha, et arutleda Eesti jaoks olulistel teemadel. Mikrofon oli avatud kõigile ning osalejad said tõstatada just neid küsimusi, mis neile kõige enam korda läksid.

Üheks kandvamaks aruteluteemaks kujunes energeetika, selle praegune olukord ja tulevik Eestis.

Sellised vabas õhkkonnas toimuvad arutelud annavad ühisjahile lisaväärtuse. Võimalus kuulata erinevaid seisukohti, vahetada kogemusi ning arutada ühiskonnas toimuvat aitab avardada silmaringi ja mõista paremini ka teiste valdkondade tegemisi.

Sageli sünnivad just sellistes vahetutes vestlustes uued mõtted ja kontaktid, mille väärtus ulatub kaugemale ühest jahipäevast.

Jahipäev Aakre metsades

Ühisjaht peeti teisel päeval Valgamaal Aakre jahipiirkonnas jahijuhataja Lauri Uibopuu juhtimisel.

Aakre jahipiirkonna suurus on 5820 hektarit ning kohalikku jahiseltsi kuulub 11 jahimeest.

Jahipäev algas traditsiooniliselt lipu heiskamisega, mille viis läbi Innar Loos. Seejärel toimus tavapärane ohutustehnika instruktaaž.

Jahirivis oli kokku ligikaudu 51 osalejat, neist 29 kütti ja 22 ajajat. Jahilisi toetas ka üks jahikoer.

Ilm soosis jahilisi ning päeva jooksul korraldati kokku neli aju.

Ühisjahi õnnestumise juures on oluline iga osaleja panus. Nii küttidel, ajajatel, jahijuhatajal kui ka jahikoeral on oma roll. Just koostöö, üksteise usaldamine ja kokkulepitud reeglitest kinnipidamine muudavad ühisjahi turvaliseks ning meeldivaks ettevõtmiseks.

Päeva jooksul tehti ka ühine lõunapaus, kus osalejatele pakuti sooja suppi ja pirukaid.

Seekord oli ulukitel rohkem õnne ning jahisaak jäi saamata. Metsas nähti kolme metskitse ja ühte hirve ning märgati ka karu jälgi. Põtru seekord ei kohatud.

Jahimeeste jaoks ei mõõdeta aga õnnestunud jahipäeva üksnes saagiga. Vähemalt sama oluline on võimalus viibida looduses, nautida sügisest metsa, kogeda ühist jahielamust ning veeta aega heas seltskonnas.

Nii jäid ka seekord osalejad ilusa metsapäevaga rahule.

Jahikultuur elab edasi ühistes tegemistes

Jahi lõpetamine ja kokkuvõtete tegemine toimus Grete motellis, kus osalejaid ootasid maitsvad suupisted ning võimalus pärast metsapäeva kuumas saunas lõõgastuda.

LIpu langetas Kristo Seli.

EJS-I tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on ühised jahijärgsed koosviibimised samuti jahikultuuri lahutamatu osa.

“Just seal meenutatakse päeva eredamaid hetki, jagatakse kogemusi, räägitakse jahilugusid ning arutatakse tulevaste ettevõtmiste üle. Sellistel kohtumistel on oluline roll ka jahimeeste kogukonna ühtsuse hoidmisel. Traditsioonid püsivad elujõulisena siis, kui neid ühiselt väärtustatakse ja edasi kantakse.” ütles Korts.

“Neinar Seli poolt ellukutsutud Estiko sügisjaht on hea näide sellest, kuidas üks aastakümneid kestnud ettevõtmine suudab ühendada inimesi, hoida jahikultuuri ning pakkuda igal aastal põhjust taas kokku tulla.

Eesti jahikultuuri tugevus peitubki inimestes, kes peavad oluliseks nii jahipidamise häid tavasid, looduse austamist kui ka omavahelist sõprust ja koostööd.” lisas Korts.

Tänusõnad korraldajatele

Eesti Jahimeeste Seltsist osalesid sügisjahil nii juhatuse esindajad kui ka tegevjuht.

Suur tänu Neinar ja Kristo Selile kutse, ilusa jahipäeva ja kultuuriprogrammi eest!

Soovime neile  jätkuvalt  jõudu ja tahtmist seda väärikat traditsiooni edasi kanda ning hoida kõrgel Eesti jahikultuuri lippu.

Suur tänu ka MTÜ Küti Metsale, jahijuhataja Lauri Uibopuule ning kõigile korraldajatele ja osalejatele, kes aitasid kaasa meeldejääva ühisjahi õnnestumisele.

Jahipäeva käis kajastamas ka TV3.

Jahipäeva kodulehe kajastus Tõnis Kortsult.