Poolas on käivitatud ulatuslik looduskaitseprojekt, mille eesmärk on taastada nurmkana asurkonda ning parandada põllumajandusmaastike elurikkust. Algatus ühendab jahimehi, põllumehi, kohalikke omavalitsusi, mesinikke, metsamehi ja koole.
Poola jahimehed viivad Kościani omavalitsuse ja Kokorzyni külanõukogu toetusel ellu projekti „Nurmkana – neli aastaaega põllumajanduslikus jahipiirkonnas“. Projekti keskmes on nurmkana elupaikade taastamine ja liigi arvukuse suurendamine.
Algatus lähtub rahvusvahelise PARTRIDGE INTERREG projekti kogemustest, mille eesmärk on parandada põllumajanduspiirkondade elupaikade kvaliteeti ning taastada põllumajandusmaastikega tihedalt seotud liikide asurkondi.
Põldpüüd peetakse Euroopas üheks põllumajandusmaastike keskkonnaseisundi oluliseks indikaatorliigiks. Liigi käekäik sõltub muu hulgas põllumajandusmaastiku mitmekesisusest ning sobivate toitumis-, varje- ja pesitsuspaikade olemasolust.
Põllumajandusmaastike elurikkus on vähenenud
Teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid on aastaid juhtinud tähelepanu põllumajandusmaastikega seotud liikide arvukuse vähenemisele. Selle põhjustena tuuakse muu hulgas välja põllumajanduse intensiivistumist, põlluservade ja hekkide kadumist, maastike ühetaolisemaks muutumist ning tolmeldavate putukate vähenemist.
Kościani maakonnas ellu viidava projekti üks peamisi eesmärke on neid suundumusi kohalikul tasandil muuta. Selleks taastatakse looduslikke maastikuelemente, parandatakse väikeulukite elutingimusi ning kaasatakse kohalikke elanikke.
Looduskaitsesse kaasatakse kogukond
Projektis osalevad jahimehed, kohalikud omavalitsused, põllumehed, metsamehed, õpetajad, mesinikud ja kohalikud elanikud. Sellise koostöö lähtekoht on arusaam, et põllumajandusmaastike taastamine eeldab kõigi nende inimeste osalemist, kes maad kasutavad või selle loodusvaradest sõltuvad.
Esimesed korralduslikud ja praktilised tööd algasid 2025. aastal. Koostöös Kościani omavalitsusega eraldati munitsipaalmaa, kuhu rajatakse „Knieja õppeala“ koos välitingimustes kasutatava õppepaviljoniga.
Õppeala paikneb kolme küla piirkonnas, kus kohalike põhikoolide juures tegutsevad bioloogiale, loodusfotograafiale ja õuesõppele keskenduvad keskkonnaringid.
Uues keskuses hakatakse korraldama töötubasid, välitunde ja kogukonnaüritusi, kus käsitletakse elurikkuse kaitset, kliimamuutustega kohanemist, säästvat maakasutust ja looduskeskkonna hoidmist. Erilist tähelepanu pööratakse lastele ja noortele.
Rohkem elupaiku tolmeldajatele
Üks projekti olulisi tegevussuundi on tolmeldavatele putukatele sobivate elupaikade parandamine.
Projektis osalevad põllumajandustootjad võtavad kasutusele tolmeldajaid toetavaid meetmeid ning kohalikud mesinikud aitavad suurendada nektari- ja õietolmurikaste taimede hulka. Samuti istutatakse puid ja põõsaid ning rajatakse mitmeaastase taimestikuga ribasid.
Need maastikuelemendid pakuvad varje- ja toitumispaiku lindudele, putukatele ning väikestele imetajatele. Ühtlasi aitavad need muuta intensiivselt kasutatavat põllumajandusmaastikku mitmekesisemaks.
Tegevused toetavad Euroopa Liidu tolmeldajate algatuse ja ühise põllumajanduspoliitika keskkonnaeesmärke, mille hulka kuulub muu hulgas puhverribade, põlluservade, hekkide ja teiste elurikkust toetavate maastikuelementide säilitamine ning rajamine.
Prügialast saab looduslik elupaik
Projekti raames on taastatud ka 2,1 hektari suurune degradeerunud maa-ala. Varem riiklikule põllumajandusettevõttele kuulunud territooriumi oli aastaid kasutatud mitteametliku jäätmete ladestamise kohana.
Pärast ala põhjalikku puhastamist külvati sinna kohalike mitmeaastaste taimede seemnesegusid. Kasutatud liikide hulka kuuluvad näiteks harilik raudrohi, kibe tulikas ja aasristik.
Mitmekesine taimestik aitab parandada mulla seisundit ning pakub tolmeldavatele putukatele toiduallikaid. Projekti eestvedajate hinnangul näitab see ala, et ka tugevalt kahjustatud maad on võimalik taastada ning uuesti toimiva ökosüsteemi osaks muuta.
Nurmkana taasasustamine
Nurmkana projekt hõlmab Kościani jahiseltsi kasutuses olevat 7580 hektari suurust jahipiirkonda, millest 1242 hektarit moodustab metsamaa. Maakasutuse analüüsi järel määrati elupaikade taastamise prioriteetseks piirkonnaks 1650 hektarit põllumaad, rohumaid, niite ja sööti.
Nurmkana seire näitas, et 610 hektari suurusel alal liik praegu puudub ning seal peetakse vajalikuks aktiivset taasasustamist. Ülejäänud 1040 hektaril tuvastati seire käigus 27 häälitsevat isaslindu. See viitab säilinud kohalikule asurkonnale, mida loodetakse elupaikade parandamise ja lisasöötmise abil tugevdada.
2026. aasta septembris on taastamisalale kavas viia 24 paari nurmkanasid. Samal ajal külvatakse põllumajandusteede ääres asuvatele omavalitsuse maadele mitmeaastaseid talviseid taimsegusid, mis pakuvad metsloomadele ja lindudele nii varje- kui ka toitumisvõimalusi.
Taastamistööde tulemuste hindamiseks on põhjalikud seired kavandatud 2026. aasta novembrisse ja 2027. aasta jaanuarisse.
Koos hakatakse lahendusi otsima
2027. aasta aprillis on plaanis moodustada kolm nõuanderühma, kuhu kuuluvad põllumehed, metsamehed, jahimehed ja õpetajad. Nad hakkavad tegelema kolme peamise valdkonnaga: elusloodust arvestavad põllumajandusvõtted, puude ja hekkide rajamine ning keskkonnaharidus.
Samal ajal koostatakse üksikasjalikke kaarte taastatud söödaalade, puhverribade ja näidispõldude kohta. Seni peamiselt maisi monokultuuridega kaetud alasid soovitakse järk-järgult muuta mitmekesisema taimestikuga piirkondadeks, mis pakuvad toitu ja elupaiku paljudele liikidele.
Projekt toetab Euroopa looduse taastamise eesmärke
Projekt ühendab liigikaitse, elupaikade taastamise, tolmeldajate toetamise, keskkonnahariduse ja kohaliku kogukonna kaasamise.
Projekti eestvedajad rõhutavad ka vajadust muuta põllumajandusmaastikud kliimamuutustele vastupidavamaks. Põua, äärmuslike temperatuuride ja sagenevate ilmastikuanomaaliate tingimustes muutuvad liikide püsimiseks järjest olulisemaks vee, toidu ning sobivate pesitsus- ja varjepaikade olemasolu.
Agroökosüsteemide taastamine on pikaajaline protsess, mis eeldab kohalike omavalitsuste, põllumeeste, jahimeeste, keskkonnaorganisatsioonide, riigiasutuste ja kohalike elanike koostööd.
Allikas: FACE
