16. septembril toimus JAHISe infotund, kus anti ülevaade jahinduse üleminekust elektroonilistele dokumentidele, tutvustati JAHISe veebi- ja mobiilirakenduse kasutamist ning vastati jahimeeste praktilistele küsimustele.
Infotunni eesmärk oli aidata jahimeestel kohaneda juulis jõustunud jahiseaduse muudatustega ning näidata samm-sammult, kuidas JAHISt igapäevases jahipidamises kasutada.
Infotunnis rõhutati, et JAHISe arendamise eesmärk on vähendada dubleerivat tööd ja paberimajandust ning koondada jahindusega seotud info ühte süsteemi. Elektrooniline asjaajamine võimaldab andmeid kiiremini edastada, parandada nende kvaliteeti ning vähendada käsitsi andmete ülekandmisel tekkivaid vigu.
Samuti rõhutati, et JAHISt arendatakse edasi kasutajate tagasiside põhjal ning süsteemi parandamine ja täiendamine jätkub.
Dokumendid liiguvad elektrooniliseks
Üks infotunni keskseid teemasid oli jahindusdokumentide digitaliseerimine. Jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, jahitunnistus ning laske- ja vibujahi laskekatse tunnistused on liikunud elektroonilisse keskkonda. Jahimehel ei ole aga seejuures kõigi dokumentide tõendamiseks tingimata nutitelefoni vaja, mitmel juhul piisab isikut tõendavast dokumendist.
Erandina kehtivad enne 19. juulit 2026 väljastatud paberjahiload nende kehtivusaja lõpuni. Käesoleva jahiaasta lõpuni on ette nähtud ka üleminekulahendus, mis võimaldab teatud juhtudel elektrooniliselt väljastatud jahiloa välja printida ja küttimistulemuse sellele märkida. Alates 1. märtsist 2027 peaks jahilubade kasutamine ja mahakandmine toimuma täielikult elektrooniliselt.
Samuti on plaanis minna 1. märtsist 2027 täielikult elektroonilisele ulukiseire andmete esitamisele. Paberil esitamise võimalus kaob ning suure osa andmetest saab edastada otse JAHISe kaudu. Erandiks jäävad bioproovid, mida ei ole nende olemuse tõttu võimalik elektrooniliselt esitada.
JAHIS kui jahimehe töövahend
Infotunnis tehti põhjalik praktiline ülevaade JAHISe äpist ja veebikeskkonnast. Selgitati sisselogimist, kontakt- ja aadressiandmete muutmist, jahilubade kasutamist, vaatlusandmete sisestamist, kaartide kasutamist ning küttimistulemuste märkimist.
Kasutajatel soovitati oma kontaktandmed ja eelkõige postiaadress üle kontrollida ning valida aadress süsteemi pakutavast aadressiotsingust, mitte sisestada seda käsitsi.
Oluline praktiline soovitus puudutas ka internetiühenduseta piirkondi. Enne levialast lahkumist tuleb äpi andmed värskendada, et väljastatud load oleksid seadmesse alla laaditud. Nii saab küttimistulemuse märkida ka ilma levita ning andmed sünkroonitakse süsteemiga hiljem, kui internetiühendus taastub.
Rõhutati ka äpi ja veebikeskkonna erinevat rolli. Äpp on mõeldud eelkõige kiireks kasutamiseks jahil, näiteks jahiga liitumiseks, küttimistulemuse või vaatluse sisestamiseks ja kaardi vaatamiseks. Põhjalikum andmete haldamine ja muutmine toimub ikkagi JAHISe veebikeskkonnas.
Ühisjahi osalejate nimekiri
Palju tähelepanu sai infotunnis elektrooniline ühisjahi osalejate nimekiri. Nutitelefoniga jahimees saab jahiga liituda äpis jahijuhataja antud koodi abil. Liitumisel kinnitatakse muu hulgas, et jahipidamise ohutusnõuded ja kütitavad ulukid on osalejale teatavaks tehtud.
Nutitelefonita osaleja saab jahijuhataja nimekirja käsitsi lisada. Suuremate jahtide korral soovitati osalejaid juba enne jahti teavitada JAHISe äpi kasutamise võimalusest, äpi kasutamiseks ei pea inimene tingimata olema jahimees.
Jahijuhatajal on võimalik jahi käigus osalejate rolle muuta, lubasid lisada ja eemaldada ning vajadusel anda jahijuhataja roll üle teisele osalejale. Elektroonilise jahinimekirja saab hiljem veebikeskkonnast ka PDF-failina vaadata ja välja printida.
Arenduses on võimalus korraldada üks ühisjaht üle mitme jahipiirkonna. Infotunnil andis JAHISe koordinaator Tõnu Peterson lootust, et lahendus võiks valmida oktoobri alguseks. Seni tuleb eri jahipiirkondades toimuvad jahid vormistada eraldi.
Tähelepanu jahilubade kasutamisele
Arutelu tekitas olukord, kus üks jahiluba on väljastatud mitme inimese nimele. Infotunnis soovitati võimalusel väljastada aktiivsele jahimehele eraldi luba. Kui ühe loa peale on märgitud mitu inimest, peavad nad omavahel väga täpselt suhtlema, et vältida olukorda, kus sama luba kasutatakse samaaegselt mitmes kohas.
Suuruluki küttimisel tuleb küttimistulemus märkida enne uluki sündmuskohalt liigutamist. Seetõttu on just suuruluki puhul JAHISe äpi kasutamise oskus eriti oluline.
Infotunnis tutvustati ka JAHISe võimalusi näiteks hundijahi koordineerimisel. Süsteemis saab limiidiga seotud jahil märkida lasu tegemise, mille järel jõuab info teiste seotud jahimeesteni. Kui selgub, et tegemist oli möödalasuga, saab jaht jätkuda; haavamise või küttimise korral arvestatakse vastavalt limiiti. Sellise lahenduse eesmärk on muuta mitme jahipiirkonna ja jahiseltsi tegevuse koordineerimine kiiremaks.
JAHISe arenduskohad
Infotunnis tõstatati mitmeid JAHISe edasiarendamise ettepanekuid. Näiteks sooviti võimalust kuvada vaatluste sisestamisel jahirajatiste kaardikihte, et söödaplatse, soolakuid ja teisi olulisi asukohti oleks lihtsam leida.
Samuti arutati kasutajamugavuse parandamist suurte ühisjahtide korral ning muid lahendusi, mis vähendaksid jahijuhataja käsitööd.
Infotunni üks läbivaid sõnumeid oligi, et JAHIS ei ole lõplikult valmis süsteem, vaid seda arendatakse edasi vastavalt kasutajate kogemustele ja vajadustele. Jahimeestel paluti probleemidest ja parendusettepanekutest teada anda, et praktilise kasutamise käigus ilmnevad kitsaskohad saaks lahendada.
Lisaks muudatuste selgitamisele oli kohtumisel oluline osa näidata ka praktiliselt JAHISe kasutamise funktsioone ning vastata tekkinud küsimustele.
