Tallinna Halduskohus tegi 14. septembril määruse MTÜ Eesti Suurkiskjad taotluse kohta peatada Keskkonnaameti välja antud osad pruunkaru eriload. Tegemist on esialgse õiguskaitse määrusega, mitte lõpliku otsusega lubade õiguspärasuse kohta. Kohus vaatas lubade põhjendatust piirkondade kaupa ning jättis olulise osa küttimisvõimalustest kehtima.
Kohus lähtus põhimõttest, et karu kui rangelt kaitstava liigi küttimiseks peab olema täidetud kolm tingimust: küttimiseks peab olema direktiivis lubatud eesmärk, puuduma muu rahuldav lahendus ning küttimine ei tohi kahjustada liigi soodsa kaitsestaatuse säilimist.
Kohus rõhutas samas, et kahju vältimiseks ei pea oluline kahju olema juba tekkinud. Kui piirkonnas on varem esinenud olulisi ja eriti korduvaid kahjustusi, võib olla põhjendatud järeldus, et küttimine aitab edasisi kahjusid vältida. Samuti ei nõua õigus, et kütitav probleemisend oleks alati individuaalselt kindlaks tehtud.
Osad küttimisload jäid kehtima
Mitmes piirkonnas leidis kohus, et Keskkonnaamet oli piisavalt näidanud nii korduva kahju, inimeste ohutusega seotud riski kui ka selle, et ennetusmeetmeid oli juba kasutatud.
Näiteks Amme, Võnnu ja Kambja piirkonnas olid karud mesilaid rünnanud kokku 14 korral ning kahjustused jätkusid vaatamata kiskjatõrjeaedadele ja muudele peletusmeetmetele. Kohus pidas usutavaks, et sellises olukorras muud rahuldavad alternatiivid puuduvad.
Sarnasele järeldusele jõudis kohus Kiviõli piirkonnas, kus karu oli lisaks mesilakahjudele liikunud koduhoovides, lõhkunud piirdeaedu ja käinud päevasel ajal kalmistul. Kohus leidis, et ühe karu küttimist võib sellises olukorras pidada proportsionaalseks.
Samuti ei peatatud muu hulgas Põltsamaa, Tähtvere ja Pikknurme lubasid, sest mesilate kaitseks oli rakendatud ennetusmeetmeid, kuid kahjustused jätkusid ning mesilad paiknesid valdavalt elamute läheduses.
Peamine etteheide puudutas neid piirkondi, kus kohtule ei nähtunud piisavalt selgelt, et enne küttimisloa andmist oleks proovitud kasutada kättesaadavaid mitteletaalseid ennetusmeetmeid. Kohus rõhutas, et kui eelduslikult tõhusaid kaitsemeetmeid pole üldse rakendatud, ei saa veel järeldada, et küttimisele puudub rahuldav alternatiiv.
Näiteks Luusika puhul ei olnud näidatud silopallide ja viljapõldude kaitseks ennetusmeetmete kasutamist ning seetõttu jäi seal küttimisluba esialgse õiguskaitse korras peatatud.
Ulukikahjud
Kõige selgemalt tuleb kohtu lähenemine esile Torma, Avinurme, Lohusuu ja Vadi piirkondades. Kohus ei pidanud üksikut või üksnes rahaliselt kirjeldatud põllu- või silokahju iseenesest piisavaks põhjuseks erandliku küttimisloa andmiseks, kui puudus info ennetusmeetmete kasutamise ja korduvkahju kohta.
Avinurmes oli näiteks viidatud ühekordsele 375-eurosele silorullikahjule, mille põhjal ei mõistnud kohus kahe karu küttimise vajadust. Tormas oli kirjeldatud umbes ühe hektari põllukahju suurusega 900 eurot ning Vadi piirkonnas küll märksa suuremat, 12 850 euro suurust põllukahju ja saamata jäänud tulu, kuid ka seal ei olnud näidatud, et kahju oleks eelnevalt püütud muude meetmetega vältida.
Ennetusmeetmete rakendamine
Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja (EPKK) jahindusnõuniku Jaanus Põldmaa sõnul ei ole põllumeestel võimalik oma põldu tarastada. „20-30 hektari suuruse maisipõllu, mis on meie tingimustes levinud, ümbritsemine aiaga on liiga kallis ja muudab ettevõtluse majanduslikult ebamõistlikuks,” ütles Põldmaa.
Nõuniku sõnul ei ole karu puhul täpseid toimivaid meetmeid sõnastatud, aga EPKK on soovitanud pauguteid.
„Kui põllumees esitab keskkonnametile põhjendustega taotluse karukahjude kohta, peab ta seal kindlasti ära märkima, missuguseid ennetusmeetmeid on ta rakendanud,” lisas Põldmaa.
Kahjustus peab olema dokumenteeritud
Seega ei seadnud kohus kahtluse alla probleemkarude küttimise võimalust kui sellist. Määrusest joonistub pigem välja nõue, et eriloa puhul peab iga piirkonna kohta olema võimalikult selgelt dokumenteeritud kahjustuste korduvus, nende olulisus, kasutatud ennetusmeetmed ja nende ebapiisavus ning vajaduse korral oht inimesele. Seal, kus Keskkonnaamet oli need asjaolud piisavalt välja toonud, ei pidanud kohus küttimise peatamist põhjendatuks.
Ka öösihiku ja kunstliku valgusallika kasutamist kohus eraldi ei peatanud. Kohus leidis, et kaebaja ei olnud näidanud, millise täiendava pöördumatu kahju nende vahendite kasutamine põhjustaks, ning kasutatavast vahendist ei sõltu lubatud küttimismaht.
Mida kohus peatas?
Peatati load järgmistes piirkondades:
- Raudi kalmistu (Kivinõmme jahipiirkond);
- Luusika küla piirkond Laekvere jahipiirkonnas;
- Torma jahipiirkond (Lilastvere);
- Avinurme jahipiirkond (Laekannu, Kaevussaare, Alekere, Lepiksaare, Adraku, Ulvi);
- Lohusuu jahipiirkond (Ninasi);
- Avinurme ja Lohusuu jahipiirkonna Vadi küla piirkond;
- Halliste jahipiirkond;
- Kärstna jahipiirkond;
- Orajõe jahipiirkond;
- Rahnoja jahipiirkond.
Kohus leidis, et neis piirkondades ei ole piisavalt näidatud, et mitteletaalseid meetmeid oleks kasutatud või et need oleksid osutunud ebatõhusaks.
Millised load jäid kehtima?
Kohus leidis, et järgmistes piirkondades oli esialgu piisavalt põhjendanud nii kahjude ulatust kui ka asjaolu, et ennetusmeetmeid oli juba kasutatud:
- Amme, Võnnu ja Kambja kahjustuspiirkonnad;
- Kiviõli jahipiirkond;
- Muuga jahipiirkond;
- Laekvere jahipiirkonna Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere piirkond;
- Alajõe jahipiirkond;
- Põltsamaa jahipiirkond;
- Tähtvere jahipiirkond;
- Pikknurme jahipiirkond;
- Leie jahipiirkond.
Nendes piirkondades kohus esialgset õiguskaitset ei jätkanud.
