Pärast kokkupõrget tegelevad Soomes suurulukitega seotud ametlikus abitegevuses uluki abi teenistuse SRVA vabatahtlikud. Helsingis jõuab osa liiklusõnnetustes hukkunud loomadest Korkeasaare loomaaia kaslaste toiduks.
Kui pealinnapiirkonnas sõidukijuht põrkab kokku hirvelasega, käivitub sündmuste ahel, mis võib lõpuks viia Korkeasaare loomaaia kassiorgu.
Hirvlaste all mõeldakse siin hirvlaste sugukonda kuuluvaid ulukeid, kelle hulka kuuluvad muu hulgas põder, metskits ja punahirv.
Suurulukiga toimunud liiklusõnnetuse korral kutsub politsei sündmuskohale jahindusühenduste korraldatava suurulukitega seotud ametliku abiteenistuse SRVA. Nende vabatahtlikud jälitavad vigastatud looma ja vajaduse korral hukkavad selle loomakaitselistel põhjustel. Linnapiirkonnas vastutab looma hukkamise eest üldjuhul politsei, vahendab Soome ulukikeskus riista.fi.
Hirvlane ei sure alati kokkupõrkepaigas. Vigastatud loom võib liikuda veel kaugele maastikule ning SRVA liikmete ülesanne on välja selgitada, mis loomast edasi sai. Jälitamisel kasutatakse selleks ka väljaõpetatud koeri.
„Helsingis tegutseb väga hästi toimiv vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Koostöö ametiasutustega on sujuv ja tõhus,“ ütles Tuomas Kemiläinen Helsingi jahindusühendusest.
Liiklusõnnetustes hukkunud viiakse loomaaeda
SRVA tegevuse hulka kuulub ka liikluses hukkunud hirvlaste äraviimine. Osa inimtoiduks kõlbmatutest loomadest saab kasutada Korkeasaare loomaaias.
„Korkeasaares kasutatakse liiklusõnnetustes hukkunud hirvlasi toiduks nii suurtele kui ka väiksematele kaslastele, ahmidele ja röövlindudele. Looduslik ulukiliha pakub loomade toidulauale olulist vaheldust, sest terved korjused koos karvade ja sõrgadega pakuvad kiskjatele märkimisväärset tegevust ja stimulatsiooni ning teistsugust toiteväärtust võrreldes tapamajast saadava lihaga,“ rääkis Korkeasaare loomaaia kuraator Aino Sjöholm.
Helsingis on igal aastal ligikaudu 150 SRVA väljakutset. Liiklusõnnetustes hukkunud loomadest umbes 50 viiakse igal aastal Korkeasaare loomaaeda sealsete loomade toiduks.
Hukkunud loomade Korkeasaarde viimine lepitakse loomaaiaga alati eelnevalt kokku. Loomaaed on andnud täpsed juhised selle kohta, milliseid loomi saab vastu võtta, ning kontrollib iga korjuse sobivust loomade toiduks. Näiteks metssigu Korkeasaarde ei viida.
Kokkupõrkest tuleb alati häirekeskusele teatada
Ka näiliselt väikese kokkupõrke korral hirvlasega on oluline häirekeskust teavitada. Auto kahjustuste vähesuse põhjal ei saa järeldada, kui raskelt loom viga sai.
„Kui põrkad hirvlasega kokku, isegi kui kokkupõrge tundub kerge, helista alati häirekeskusele. Isegi kui autol pole nähtavaid kahjustusi, võib loom olla vigastatud. Vigastatud loom võib liikuda kokkupõrkekohast veel kaugele, mistõttu on igast kokkupõrkest oluline võimalikult kiiresti teatada, et vigastatud loom üles leitaks,“ tuletas Kemiläinen meelde.
Jahimeeste vabatahtlik töö
SRVA ehk suurulukitega seotud ametlik abiteenistus on jahindusühenduste korraldatav süsteem, mille kaudu jahimehed abistavad politseid suurulukitega seotud olukordades.
Kõige tavalisemad ülesanded on liiklusõnnetustes vigastatud hirvlaste, suurkiskjate ja metssigade jälitamine ning suurkiskjate eemale peletamine tihedalt asustatud piirkondadest. Tegevust reguleerib loomade heaolu käsitlev seadus.
Ülesandeid täidavad kogenud jahimehed ja koerajuhid koos oma koertega.
Allikas: riista.fi
