Jahikoer pole päris tavaline kodukoer. Tema tööpäev võib mööduda nii metsas, rabas kui ka põllul ehk sageli kohtades, kuhu iga koer ei pruugi sattuda. Ta võib kokku puutuda metsloomadega, nende väljaheidetega ja korjustega ning juua looduslikest veekogudest. See tähendab ka suuremat kokkupuudet võimalike nakkustekitajatega selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu valdkonnajuht Gerlin Järvela.
Jahikoera elustiil suurendab kokkupuudet mitmete nakkushaigustega. Metsloomad võivad levitada näiteks koerte katku, looduslikest veekogudest ja märjast pinnasest võib koer saada leptospiroosi ning jätkuvalt tuleb arvestada ka marutaudi ohuga.
Koerte katk on ka Eestis jätkuvalt reaalne risk, sest haigustekitajat esineb meie metsloomade seas, sealhulgas rebastel ja kährikutel. Jahikoer võib metsas nende loomadega kokku puutuda ning seetõttu on tal ka suurem võimalus nakkusega kokku puutuda.
Seetõttu on jahikoera puhul eriti oluline läbimõeldud vaktsineerimine. Sobiva vaktsineerimiskava koostamisel tuleb arvestada koera vanuse, elustiili, varasema vaktsineerimisajaloo ja võimalike kokkupuudetega. Õigel ajal tehtud vaktsiinid aitavad hoida nii jahikoera tervist kui ka töövõimet.
Millised nakkushaigused jahikoera enim ohustavad, millal tuleks koera vaktsineerida ning mida peaks jahimees kindlasti teadma enne koeraga metsa minekut? Loe pikemalt oktoobris ilmuvast ajakirjast Eesti Jahimees.
