Eelmisel neljapäeval alanud karujaht on Põhja-Karjalas edenenud kiiresti. 24. augusti pärastlõunaks oli maakonnas kütitud kokku umbes sada karu.
Põhja-Karjalas elab Soome suurim karupopulatsioon. Karude küttimiseks anti maakonnas erilube välja selgelt rohkem kui mujal Soomes, vahendab Yle.fi.
Osades piirkondades, nagu Ilomantsil ja Joensuu piirkonnas on karujaht juba lõppenud, sest kõik load on ära kasutatud. Kesk-Karjalas pandi karujaht pühapäeval aga pausile pärast seda, kui Kemi lähedal kütiti piirkonna 19. karu.
„Meil on veel load kolme karu küttimiseks. Tahame küttida kindlaid karusid, kes asulates probleeme tekitavad, seega ootame, kuni nende kohta uusi vaatlusi tuleb,“ rääkis jahimees Pasi Parviainen.
Parviaineni sõnul on Kesk-Karjala karujaht pausil vähemalt nädala. Lubasid ei kavatseta kasutamata jätta, vaid jahimehed loodavad, et probleemsete karude kohta saadakse enne jahihooaja lõppu uusi vaatlusi.
Karujahi hooaeg lõpeb oktoobri lõpus.
Küttimislubade aluseks on karude põhjustatud probleemid
Kokku on Põhja-Karjalas lubatud küttida 118 karu. Iga luba põhineb karude tekitatud kahjudel ja ohul inimeste turvalisusele.
Soome ulukikeskuse haldusjuht Sauli Härkönen on kutsunud jahimehi üles vaoshoitusele, et kütitaks just neid isendeid, kes on probleeme põhjustanud. Lieksas püütakse seda soovi järgida, keskendudes jahile asustuse läheduses.
Kahel viimasel aastal ei ole Soomes karusid kütitud mujal kui põhjapõdrakasvatuspiirkonnas. Selle põhjuseks olid küttimislubade kohta esitatud kaebused, mis seadsid kahtluse alla karujahi seaduslikkuse.
Juunis leidis Soome kõrgeim halduskohus, et eelmisel aastal Põhja-Karjalas välja antud 15 eriluba olid seaduslikud. Otsus võimaldab karujahti olukordades, kus karu tekitab kahju või kujutab endast ohtu inimeste turvalisusele.
